"Teatavasti on maakeral üks kuu, mida me kõik imetleme ja vaatame, aga kosmoses lendab igasuguseid muid tükke ka ringi," ütles füüsikaõpetaja Martin Vällik.

Mõnikord satub selle tüki teekond kokku maakera teekonna või maakera endaga. "Teinekord satuvad nad maa gravitatsiooni mõjuvälja ja maakera oma gravitatsiooniga mõjutab selle taevase külalise teekonda sellisel moel, et paneb ta teistmoodi liikuma," selgitas Vällik. "Niinimetatud teine kuu, mis maakeral külas käis, selle võttis maakera korraks oma gravitatsiooni embusesse, teine kuu tegi tiiru ümber maakera ja sõitis siis teises suunas minema. Nii et paariks kuuks oli tõesti maakeral ka teine kaaslane."

8. aprillil kell 9.51 algas Mehhikos suur päikesevarjutus, kus kuu liikus maa ja päikese vahelt läbi ja varjas hetkeks kogu päevavalguse. "Erakorraliseks tegi selle täieliku päikesevarjutuse asjaolu, et see sattus nähtav olema sellises piirkonnas, kus elab väga palju rahvast. Kuivõrd kaks kolmandikku maakera pinnast katab vesi, siis tihti satub päikesevarjutus keset ookeani."

Palja silmaga aga võis näha komeeti, mis satub meie lähistele haruharva. "See, et komeet tulemas on, oli teada juba poolteist aastat varem, aga milline see komeet välja paistma hakkab, selgub alati siis, kui komeet kohal on. Osad komeedid on pärit Öpik-Oorti pilvest, mis ümbritseb päikesesüsteemi igast küljest, aga ta on väga kaugel. Nii et kui komeet siia ükskord tuleb, siis see võtab ikka tuhandeid aastaid aega, et ta siia lõpuks jõuaks," selgitas Vällik.

Välliku sõnul tuleb iga viie aasta tagant mõni selline komeet, mida on võimalik maa pealt jälgida ja palja silmaga vaadelda.

Virmalisi sähvis sel aastal pööraselt palju. "Meie kodutäht päikesel on mitmeid tsükleid. Üks tsükkel on 11-aastane ja väljendub selles, et päike on vahepeal aktiivsem, ja aktiivsustsüklite vahepeal jälle passiivsem. Kui päike on aktiivsem on tema pinnal palju päikeseplekke ja neid plekke on võimalik koduste vahenditega ja natuke ettevalmistatult ka ise vaadelda."

Vällik lisas, et kui neid plekke on palju ja päikeseaktiivsus seega kõrge, toob see kaasa selle, et päikese pinnalt paiskub väga suure kiirusega välja päikeseainet. "Võime nimetada seda magnettormiks, sest see aine on elektriliselt laetud. Kui nad suure kiirusega meie atmosfääri tulevad, panevad nad atmosfäärigaasid hõõguma ja helendama ning meie maapealsed olendid näeme seda virmalistena."

Vällik tõdes, et virmalisi on 2024. aastal olnud väga sageli ja need on olnud väga võimsad. "Isegi nii võimsad, et keset Tallinna linna suve hakul oli võimalik näha virmalisi. Seda esineb tõesti harva," lisas Vällik.

Üks ootus aga hoiab astronoomiahuvilisi sel aastal veel elevil.

"Põhjakrooni tähtkujus lööb helendama üks täht. Võib olla juba täna-homme, kui tähel toimub suur ja vägev termotuumaplahvatus ja paneb selle tähe heledalt särama umbes kaheks-kolmeks päevaks," selgitas Vällik. "Tuleb vaadata lääne suunas, kas on sinna mõni uus täht ilmunud."