"Seda juhtub väga harva, et üks inimene oma elu jooksul, juhul kui ta ei lähe neid varjutusi spetsiaalselt jahtima, seda üldse kogeb. Mina nägin päikesevarjutust 1990. aastal Aegna saarel," ütles füüsikaõpetaja Martin Vällik.

"See tunne, kui pimedus valgub peale, on täiesti teistmoodi tunne, mida muul moel kogeda ei saa. Nagu kosmiline tekk oleks sulle peale tõmmatud, tähed tulevad välja, linnukesed, kes hommikul on siristama hakanud, jäävad vait. Ka nüüd selle Põhja-Ameerikas toimunud varjutuse ajal soovitati, et ärge vaadake ainult üles, vaid vaadake ka mis ümberringi toimub, kuidas loomad käituvad. Ühte piirkonda satub päikesevarjutus ühe inimeluea jooksul ikkagi harva, kui üldse," lisas Vällik.

Välliku sõnul arvutas üks India päritolu teadlane, matemaatik, kelle pärand on jõudnud läbi araablaste ka Euroopasse, ette ka neid varjutusi, mis toimusid tema elueast mitusada aastat edasi.

"Nüüd arvutavad seda arvutid. On olemas veebilehed, kus on välja arvutatud, millal ja kus päikesevarjutused toimuvad ning millised, kui suurelt ja mis kell need ka Eestis on näha. Eestis on vähemalt üks kamp, keda mina tean, kes käivad spetsiaalselt päikesevarjutusi jahtimas. Nii et selline turismiharu on täiesti olemas," ütles Vällik.

Järgmine päikesevarjutus, küll osaline varjutus, aga mida on võimalik Eestis vaadata, on tema sõnul juba 2025. aasta 29. märtsil.