2004. aastast alates on Oxfordi Ülikooli kirjastus valinud aasta sõna. Selle tiitli saab sõna, mis on just sel aastal inimestele kõige rohkem kõneainet pakkunud.

2004. aastal valiti sõnaks chav, mis on solvav väljend noore inimese kohta, kelle riietumis-, rääkimis- ja käitumisviisid viitavad tema kehvale sotsiaalsele taustale.

2005. aasta sõnaks valitud sõna podcast on tänaseni kasutusel ning tähendab taskuhäälingusaadet. 2013. aastal kuulutati aasta sõnaks selfie, 2016. aastal rääkisid kõik tõejärgsusest ja aasta sõnaks sai post-truth. 2023. aastal valiti aasta sõnaks rizz, mis tähendab Z-generatsiooni slängis inimese head stiilitunnetust, võlu ja atraktiivsust.

2024. aasta sõna on brain rot ehk "ajumädanik".

""Ajumädanik" on päris hea tõlge, olen kuulnud ka "ajuvammi" ja eesti keeles on ilus sõna ka "ajuvaba"," ütles neuroteadlane Jaan Aru aasta sõna eestikeelse tõlke kohta.

"Ajumädanikul" on Aru sõnul kaks tähendust. "Üks on spetsiifilisem ja käib sisu kohta ehk see on teatud tüüpi täiesti mõttetu ja sisutu sisu, kus mitte midagi ei toimu. Teine tähendus on see seisund, mida tekitab sisutute videote vaatamine ja see on laiem. See tunne, kui oled seitse tundi selliseid videoid vaadanud, mis sul siis pärast seda ajus on, selle kohta võime öelda "ajumädanik" või "ajuvamm"," kirjeldas Aru.

Meie ümber on üha rohkem mittetähenduslikku mõttetut sisu. "Kui inimene seda kogu aeg tarbib, võib kaduda tähendus selle kohta, mis see elu üldse on, ja raske on siis tarbida sisukat sisu, mis on inimeste jaoks liiga aeglane," lisas Aru.

Aru tõi välja, et meil kõigil on hetki, kus me oleme väsinud ja tahaks lihtsalt välja lülituda. "Videote vaatamine on üks viis, kuidas seda on võimalik teha, aga see kehtib ainult siis, kui sa teed seda 20 minutit. Mina soovitaksin kindlasti selle asemel hoopis jalutama minna."

Kui seda aga päevas mitu tundi teha, peab arvestama, et meie ajule tegelikult meeldib kiire ja vahelduv sisu. "Me toome endaga kaasa evolutsioonilised väga vanad ajud, mis on harjunud looduslikus keskkonnas. Kui sa looduses kohtad kedagi, kes kiiresti liigub, siis see info on tähtis," tõi Aru välja paralleeli meie kaugete esivanematega.

Sotsiaalmeedias kasutusel olevad süsteemid aga petavad meid Aru sõnul ära ja me harjume üha rohkem nende väga lihtsa sisuga.

Aru sõnul peame hakkama muretsema, kui inimene tarbib päevas mitu tundi sotsiaalmeedia sisu. "Kui sa tarbid mõttetut sisu, siis sa ei tarbi ju keerukamat sisu, ei suuda enam jälgida õpetajate juttu, lugeda mingit lepingut, teha otsuseid oma elus, ja see on juba suur probleem," ütles Aru.

"Meie ajus on mitu süsteemi," tõi Aru välja. "Üks on see, kes seab eesmärgi, näiteks et uuel aastal ma teen rohkem sporti, tema kohta võiks öelda nupukas süsteem. Aga meie sees on ka napakas süsteem, mis on vanem ja mis on samasugune nagu teistel imetajatel, aga tema küll ei viitsi seda sporti teha ja raamatut lugeda, tema tahaks neid lihtsaid ja kiireid asju ehk krõps, õlu ja kiire sisend ajumädanik," selgitas Aru.

Peamine nipp ajumädaniku vastu töötamisel on selles, et tuleb püüda need kiusatused endalt ära võtta.

"Inimesed, kes hästi hakkama saavad, ei ole mitte need, kes on väga hea tahtejõuga, kelle ees on kommid ja kes ütlevad, et mina neid ei söö. Vaid need, kellel ei olegi neid komme. Nii et kui tahad mõnest sõltuvusest vabaneda, söögist või alkoholist, tuleb lihtsalt vaadata, et teil kodus poleks kommi ega alkoholi. Võtke Tiktok ja need süsteemid oma telefonist välja," soovitas Aru.

Aru lisas, et me jääme alati millestki ilma, sest infot on me ümber nii palju, aga see võimaldab meil kõigil elada oma tähendusrikast elu.