Jaan Aru: lastel on enne kooliaega nutiseadmetest rohkem kaotada kui võita
Ajuteadlane Jaan Aru rääkis saates "Hommik Anuga", et kui lastele liiga vara nutiseadmed kätte anda, on nende edasine võimekus koolis keskenduda oluliselt pärsitud.
Jaan Aru on valmis saanud raamatu "Osav aju", mis räägib laste ajust, selle arengust ja arendamisest. Põhisõnum Aru poolt lastele ongi, et aju saab alati arendada. "Kui sa tunned, et sa ei oska midagi, et sa ei ole nii hea, siis see ei loe. Loeb ainult see, kas sa suudad ennast kätte võtta ja proovida harjutada, natuke vaeva näha. Ma ütlen neile, et see ei käi lihtsalt, aga see töötab," sõnas ta.
Laste ja nutiseadmete teema puhul on Aru sõnul oluline, kuidas lastele sõnumit edastada. "Mina ei taha olla see inimene, kes ütleb, et ei tohi või keelame. Mulle tundub, et parem viis on lasta lastel sellest ise aru saada. Selgitada, et milleks aju võimeline on, et kui me kasutame aju plastilisust, siis me saame paremaks, ükskõik milles: jalgpallis, kunstis, laulmises, loogikaülesannetes, ettevõtluses," rääkis Aru.
Välja tuleks tema sõnul tuua asja positiivne külg, see, mis neil võita oleks. "Sa selgitad, et milleski heaks saamine nõuab aega, et sa pöörad tähelepanu, keskendud. Kui sul kogu aeg telekas mängib kodus, kogu aeg tahad telefoni minna, siis sa ei saa kasutada oma supervõimet, õppimist, sest see võtab lihtsalt ära aega ja tähelepanu," rääkis Aru.

Ka täiskasvanutel on sama probleem, kuid laste puhul on seis Aru arvates ebaausam, sest nende potentsiaal on veel avastamata. Seetõttu ei tulekski eriti vara lastele nutiseadmeid ette anda. "Kui laps hakkab väga varakult neid asju tegema, ja kuna aju on plastiline, siis ta muutub nii, et ta tahabki ainult neid asju teha. See laps ei suuda tunnis olla, mõte on kogu aeg mujal. See ei ole õpetaja süüa, see pole kooli süü, tegelikult ei ole ka selle lapse süü. See on selle keskkonna süü, kus ta on kasvanud, et tema aju on niimoodi muudetud."
Kõige lihtsam oleks probleemi Aru sõnul ennetada, muuta taas normaalsuseks see, et enne esimest klassi lapsel nutiseadmeid ei ole, sest kaotada on lastel sellest palju rohkem kui võita. "Me peame alati küsima, mida nad kaotavad. 5-aastase puhul sa ei pruugi seda märgata, aga see tuleb välja, kui ta kooli läheb."
Jaan Aru soovib, et lastel oleks tulevikus valikuvõimalus. "Kui minu lapsed on 18-aastased, siis mina ei saa neile enam öelda, et meil on mingi piiratud aeg, nad on positsioonis, kus nad saavad ise valida, kas ma tahan minna kusagile ülikooli välismaale, tahan minna tööle, tegeleda kunstiga või tahangi Netflixi vaadata viis tundi päevas. Ma tahan, et neil oleks see valik võimalik teha, aga ma kardan, et kui on laps, kes on väiksest peale olnud nende videote taga ja mänge mänginud, siis ta ei ole selles positsioonis," nentis Aru.
"Meie vastutus, lapsevanemate ja ühiskonna vastutus, on see, et meie lastel, kui nad saavad täisealisteks, oleks need valikud. Vahel, kui me anname liiga palju tehnoloogiat, siis see paneb osa valikuid kinni, kitsendab seda, mida nad üldse suudavad, kui nad 18 on," pani Aru südamele.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba