Vägivallast loobumise infoliinile võivad helistada kõik, kes tunnevad, et nad ei suuda oma emotsioone kontrollida ning kipuvad nii füüsiliselt kui vaimselt vägivallatsema, siia alla kuulub muuhulgas ähvardamine, jälitamine ning teise inimese emotsionaalselt väärkohtlemine.

"Alustasime vägivallast loobumise toetamisega 2019. aasta maikuus telefoni teel, aga väga kiiresti saime aru, et meie kliendid tahavad meiega silmast silma kokku saada ja juba kuu aja pärast alustasime ka kohtumistega," ütles vägivallast loobumise toetaja-nõustaja Roman Krõlov.

Nõustaja poole saavad pöörduda kõik inimesed, kes muretsevad oma käitumise pärast. "Näiteks kui inimene karjub laste peale või tülitseb liiga tugevalt oma elukaaslasega või ei suuda oma emotsioone talitseda," selgitas Krõlov.

Sageli aga ei pöördu inimesed ise abi saamiseks. "Täna hommikul vestlesin mehega, kes oli suunatud prokuratuuri poolt ja kes kasutas vägivalda oma lapse suhtes. Täna oli teine kohtumine ja me rääkisime vägivalla signaalidest ehk kuidas inimene saab õigel ajal tuvastada, et ta juba ärritub ja muutub vihaseks."

Krõlovi sõnul ei saa inimene tihti aru, kui ta muutub vihaseks või saab sellest aru alles siis, kui on juba liiga hilja. "On oluline sekkuda juba varasemates etappides, kui me märkame iseenda puhul esimesi ohumärke. Näiteks käed hakkavad värisema, tekib õhupuudus, kõhus on pinge, hakkan häält tõstma. Need signaalid annavad meile teada, et me saame vihaseks. Siis peab pausi tegema, aja maha võtma, hinge kinni hoidma ja rahulikult välja hingama ning lõdvestuma," õpetas Krõlov.

Kahjuks paljud inimesed ei märka ega teadvusta, mis seisundis ta on ja kuhu see viib.

Ka ei oska inimesed tavaliselt loogiliselt põhjendada, miks nad vägivaldselt käituvad, kuna vägivald on irratsionaalne emotsioon. Negativistlik mõtteviis ja rõõmu puudus viivad väga tihti konfliktideni lähedastega. Mõnikord viib see ka selleni, et inimene kasutab füüsilist vägivalda oma lähedastega.

Esimesel vägivallast loobumise toetamise kohtumisel, mis kestab tavaliselt 60 minutit räägib nõustaja konkreetsest intsidendist väga põgusalt. "Rohkem räägime vägivalla profiilist laiemalt, milline on olnud inimese vägivalla ajalugu varasemalt, enne seda intsidenti, et inimest paremini mõista ja aru saada, kui sügav see probleem on. Kas inimene võtab vastutuse oma käitumise eest või pigem süüdistab teisi."

"Oluline on ka see, kui valmis on inimene ise muutuma. Palju tegeleme inimese mõtteviisiga ehk sisekõnega, sest mõtted on meie tegude alus. Kui peas on negatiivsed mõtted, hakkame tihti käituma ohtlikult või vägivaldselt. Oluline on muuta oma sisemist dialoogi, et see pigem toetaks ja rahustaks meid ning annaks meile rohkem positiivseid emotsioone," selgitas Krõlov, millest kohtumistel räägitakse.

Inimesega kohtumiste arv ei ole piiratud, osaleda saab nii palju, kui see vajalik on. "Nõustajad tegelevad ka inimeste elueesmärkide ja väärtustega. Tihti on inimesed enda sees head, aga nad on situatsioonilise vägivalla ohvrid. Satuvad olukorda, kus nad ei saa selle situatsiooniga adekvaatselt hakkama, kaotavad kontrolli oma emotsioonide üle ja teevad midagi, mida nad hiljem kahetsevad."

Hetkel on nõustajaid kokku neli, kes tegutsevad Harjumaal, Ida-Virumaal, Pärnus ja Tartus.

Abi saamiseks võib pöörduda tugiliinile 660 6077 või e-posti aadressile [email protected].

Vägivallast loobumise toetamise kohta rohkem infot SIIT.