"Kui aastas toimub keskmiselt umbes 6000 vägivallakuritegu, siis nendest umbes pooled on perevägivalla kuriteod," ütles riigiprokurör Kristine Tamm. "Pühade puhul pööratakse lähisuhte vägivallale erilist tähelepanu, sest politsei registreerimine näitab, et pühade ajal kasvab just lähisuhtevägivalla kuritegude arv. Tahaks loota, et suurenenud numbrid näitavad teadlikkuse kasvu. Teatakse, et abi on olemas ja usutakse, et abi on kättesaadav."

Tamm lisas, et mida keegi vägivalla all mõistab, on ka erinev. "Karistatav on aga nii füüsiline kui vaimne vägivald ja füüsilise vägivalla puhul nii tahtlik valu tekitamine kui tervisekahjustuse tekitamine. Ka üks hoop ja üks sakutamine on juba vägivald."

Tugikeskused toetavad, aga otsused teeb vägivallaohver alati ise

"Kõikide meie poole pöördunud naiste lood on erinevad," ütles Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähn. "Pühadejärgne pöördumine on suurem ja see on tingitud riskikäitumisest, mis pühade ajal toimub ja kuhu kutsutakse tavaliselt politsei. Teine olukord on selline, kus pere on valmistunud pühaks, kõik on hell ja armas, armastust täis, aga selles peres on mingi vägivald kunagi varem toimunud ja nüüd pühade ajal on inimesed nii hellad, et hakkavad mõtlema, mis siis juhtus. Selline mõtlemine ja arutlemine, milline minu elu on, paneb inimesi meie poole pöörduma pärast pühi. Need on pehmed olukorrad, kuhu politseid ei kutsutagi."

"Meie toetame naist, aga teeb kõik naine ise," ütles Pähn. "Tema otsustab, see on tema elu. Tema teab, kas ta on selles suhtes, tuleb selles suhtes toime, kas ta on valmis suhtest välja tulema või on tal vaja enne ennast kokku korjata ja ennast kehtestada."

"Kui inimene tunneb, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, siis tuleb politsei kutsuda, sest vägivald võib korduda," ütles Tamm. "Kannatanul ei tasu sellepärast muret tunda, kas see kvalifitseerub kuritööks, selle otsustavad juba menetlejad. Kui inimene tunneb, et tal on halb, siis alati tasub politsei poole pöörduda."

Kui pöördutakse, saab aidata

Pikka aega vägivalla all kannatavate naiste, meeste ja laste enesehinnang on sageli väga madal ning inimesed ei julge seetõttu politsei poole pöörduda.

"See on inimese enda otsus, mida ta soovib edasi teha, kas ta soovib vägivallast välja astuda. Vägivalda ei pea kannatama," ütles Tamm. "Ka tunnevad paljud, et nad on ise süüdi, aga vägivallakt on alati toimepanija valik. Sageli mängib alkohol suurt rolli, aga see ei õigusta kuidagi toimepandud tegu. Ka toimepanija saab elada vägivallavaba elu. Selleks on tänapäeval võimalus pöörduda vägivallast loobumise tugiliini nõustaja poole. Sotsiaalkindlusameti lehelt saab selle kohta infot. Abi on olemas, ja kui pöördutakse, siis saab ka aidata. Eraldi tahaks rõhutada eakaid, kes samuti võivad kannatada vägivalla all. Eriti siis, kui tegemist on pereliikme poolt toime pandud kuriteoga."

"Rohkem peaks tähelepanu pöörama ka ennetusele," ütles Pähn. "Koolides peaks rääkima, millised on normaalsed peresuhted, kuidas hoida normaalseid peresuhteid, et mitte tegeleda tulekahju kustutamisega. Kindlasti peaks suhteõpetus olema kättesaadav ka juba paarisuhtes olevatele inimestele. See osa on meil natuke halvasti."

Vigastuste fikseerimine

"Kindlasti tuleks juhtunust nii kiiresti kui võimalik teada anda," ütles Tamm. "Samuti tuleks alati oma vigastused fikseerida. Võimalusel tuleks pöörduda meditsiiniasutusse. Ise saab ka oma vigastustest pilti teha. Hiljem saab need materjalid toimikusse välja nõuda."

"Mina julgustan naisi, kes ei ole veel valmis arsti juurde minema, et kui teete oma vigastustest pilti, siis tehke nii, et pildil oleks äratuntav ka teie nägu, et oleks näha, kes on selle vigastuse kandja," ütles Pähn. "See on oluline. Tihti tehakse lihtsalt vigastatud kohast pilt, aga see ei päde."

"Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on juhis, kuidas tõendeid koguda ja mida silmas pidada," lisas Tamm.