Onkoloogika programmi juhi Valerija Strelovskaja sõnul on vajadus vähipatsientide ja nende lähedaste toetamise järele Eestis palju suurem, kui praegu suudetakse pakkuda. Eestis elab umbes 70 000 vähidiagnoosiga inimest ning iga diagnoos mõjutab ka patsiendi lähedasi.

Programmi käigus värvatakse 15 kogemusringi juhti ja kümme kogemusnõustajat. Strelovskaja rääkis, et kogemustoetaja töö keskmes on inimese vajadustest lähtuv kuulamine ja toetamine. Oluline on luua turvaline keskkond, kus vähipatsient või tema lähedane tunneb, et teda mõistetakse ja ta ei ole oma kogemusega üksi.

Koolitusprogrammi kandideerijalt eeldatakse isiklikku kokkupuudet vähi diagnoosiga. See võib olla inimese enda või tema lähedase kogemus.

"Iga kogemus on unikaalne, igal kogemusel on omad tahtud ja igaühel on midagi tuua. Tähtis on see, et oma lood on läbi protsessitud ja inimene on valmis teiste lugudega töötama," lausus Strelovskaja ja lisas, et lisaps peab hea nõustaja mõistma, kus on tema piirid, et ka ennast hoida.

Koolitusel saavad osalejad teadmised onkopsühholoogiast ehk vähihaigusega seotud psühholoogilistest teemadest. Samuti käsitletakse Eestis pakutavaid sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetusvõimalusi ning seda, millal ja kuhu tuleks inimene järgmise abini suunata. Kogemusringide juhid saavad lisaks teadmisi grupitöö dünaamikast.

Esimeses programmis hakkab osalejaid koolitama onkopsühholoog Inna Narro. Kaasatud on sotsiaalvaldkonna spetsialistid ning kogemustoetajad ja kogemusnõustajad, kellel on valdkonnas pikem töökogemus. Koolituse käigus antakse nõustajatele eetiline ja hea tava raamistik. Strelovskaja ütles, et on oluline, et nõustaja mõistaks enda rolli piire ning teaks, et tema ülesanne ei ole inimest ravida ega diagnoosida.

Kogemusnõustaja töö võib tähendada ka patsiendi surmaga kokku puutumist. Strelovskaja sõnul ei tähenda professionaalsus seda, et nõustaja ei tunne keerulistes olukordades emotsioone. Oluline on osata tunnetega toime tulla ja vajadusel abi leida.

"Surm on elu osa, kõikide elu osa, ka meie töö osa. Professionaalsus ei ole see, kui inimene ei tunne tundeid. Kui sul on inimesega olnud koostöö, sa oled olnud tema kõrval ka rasketel aegadel, siis see loomulikult läheb korda. Professionaalne on see, kui sa saad nende tunnetega hakkama või oskad tõesti abi leida," lausus ta.  

Seetõttu soovib Onkoloogika tagada nõustajatele ka toe, kui töö muutub emotsionaalselt raskeks. Organisatsioonis on igal nõustajal inimene, kelle poole saab pöörduda. "See ei ole kerge töö, aga see on ilus töö, hea töö, hästi väärtuslik töö."

 Strelovskaja ei soovi kogemustoetuse vajadust vastandada kliinilisele ravile. Tema sõnul peab kliiniline ravi jääma tugevaks, kuid vähipatsiendi toetamisel tuleb vaadata ka seda, kuidas inimene haigusega oma ülejäänud elus toime tuleb.

"Kui inimene saab diagnoosi, pööratakse kõik pea peale ja lisaks sellele, et saada ravimit, vajab inimene ka vastuseid hoopis teistele küsimustele, toetust hoopis teiste olukordadega. Inimesed elavad koos vähiga, nad hoiavad oma suhteid isiklikus elus ja tööelus. See maailm inimese ümber on hästi palju suurem ja kuidas selles kõiges hakkama saada, see ongi see koht, mis ei ole võib-olla täna nii hästi täidetud ja toetatud," avas ta.

"Praegu peab patsient sageli ise need otsused leidma ja ise vaatama, kuhu abi saamiseks pöörduda või kes võiks neid vastuseid anda. See ongi see koht, kus Onkoloogika tahab toetada. Me ei püüa asendada mingit süsteemi, vaid tahame toetada oma kogukonda."