"Toidupärimus ja tarkus on see, millega Eesti rahvas on loodusega kontaktis olnud nii kehvematel kui ka parematel aegadel. Nüüd, kui mugavus on sealmaal, et kõik tuleb supermarketist, polegi vaja sinna loodusesse enam minna," ütles taimetark Mercedes Merimaa. "Kui aga tervis käest ära on, siis me nimetame selle vastiku ja tüütu umbrohu ravimtaimeks."

Merimaa sõnul on aja jooksul muutunud suhtumine kõigesse sellesse, mida loodus meile pakub. "Vahepeal olid taimed vaese inimese toit. Kui omal ajal koolis bioloogiat õpetasin ja lastele rääkisin, et ma joon võilillekohvi, siis lapsed küsisid mu käest, et kas mul tõesti pole raha päris kohvi osta, me ostame teile ise, kui teil palk nii väike on," muheles Merimaa.

"Mürgiseid taimi õpetas mulle juba ema ja ütles, et ära näsiniini näri, ära sinist käokinga söö ning rohelist, valget ja panter-kärbseseent ära ka suhu topi. Ülejäänutega on lihtsalt vaja vaistu järgi tegutseda ja tajuda, mis sellest saaks teha. Kui võimalus oli, siis näiteks Siberis või ekstreemmatkadel käies küsisin kohalike käest."

Katsetades ikka juhtub, et asjad lähevad hallitama ja halvaks, kui õigesti ei tee, aga siis on ta oma kogemuse kätte saanud ning otsib ikka edasi sellist varianti, mis toidab maitset.

Iga maitse taga on tutvumis- ja katsetamisperiood, aga viimast raamatut tehes oli Merimaale üllatuseks näiteks see, et maikuus korjatud pihlakapungad on mõru mandli ja martsipanise maitse ja aroomiga. "Aga pihlakapungi ärge korjake siis kõrgelt puu otsast, nii võite ennast ära nikastada, vaid raielangilt, kus on pihlakavõsa ning kitsed ja põdrad on nad sinu jaoks madalaks naksinud, nii et sa korjad neid rinna kõrguselt ilma erilise vaevata. Kõikidel asjadel on omad nipid," õpetas ta.

Teiseks avastuseks taimetarga jaoks oli see, kuidas kaks hapukat asja üksteist tasakaalustavad. "Kui ma võilille ja pohlamarja salatisse kokku panin, magusa komponendina mett lisasin, sain väga maitsva salati, kus kumbki polnud enam mõru," tutvustas taimetark oma avastust.

Seeneriik on Merimaa sõnul maa ja taeva vahel üks kõige mürgisema aine tootja. "Variatsioonirikas seenemaailm on minu esimene armastus loodusest. Gurmee- ja raviseened on üks mu nišihobi, sest seenemaailma maitsete palett on meil ääretu."

Merimaa mäletab väga hästi veel seda perioodi, kus seenekastet lauale pannes küsiti, et kas sa oled nii vaene inimene, et sul suitsuvorsti ei olegi. "Seda märkust on mulle tehtud, et kui kallid külalised tulevad, ega sa ometi seeni ei paku."

"Vanajumala supermarketis on väga palju tooteid, aga nende juurde tuleb ise minna, see on looduse võimas lett. Kui me oma maailmavaates ja hinges muudame oma arusaamist ja lugupidavat suhtlust looduse suhtes, siis taimetoidud sulle ka maitsevad. Kui sa endiselt ei talu võilille oma rohelises murus, siis see salat sulle ka ei maitse."