"Ma meenutan kogu seda aega alati sooja tundega ja ei ole tekkinud küllastumust. Ma näen publiku pealt ka, kuidas inimesed armastavad seda laulu ja see annab head energiat, et seda lugu ikka ja jälle esitada," rääkis Ilus enda esmasest Eurovisiooni kogemusest ja "Kaelakee häälest".

Järgmisel Eurovisioonil esines Maarja-Liis Ilus "Keelatud maaga", aga juba ilma Ivo Linnata. ""Keelatud maa" puhul mul oli mingil määral juba enesekindlust rohkem, teadsin, mis enam-vähem ees ootab. Südant kiiremini põksuma panev on siiski "Kaelakee hääl"," tunnistas Ilus.

Teistest Eesti eurolaulikutest elas Ilus väga kaasa Koit Toomele ja tema "Mere lastele". "Toona oli hea näha, et minul on nüüd tehtud ja kuidas järgmistel läheb. See on ilus lugu ja ma tean, et Koit laulab seda ka siiamaani kontsertidel. Alati on tore, kui Eurovisioonist kasvab välja midagi, mis jääb ajas kestma."

Teiseks tõi Ilus välja Inese. "Ikka ma leian need vanemad esitused välja, need on kuidagi jäänud ajas kestma. Ma mäletan Inese puhul, kuidas oli ülihea sooritus, aga vist juba keegi arvas, et peaks võit ära tulema ja siis kuidagi tekkiski see pettumus," meenutas Ilus.

Lõpetuseks tõi Ilus välja Evelin Samueli, kes esindas Eestit Eurovisioonil 1999. aastal. "Võib-olla ka läbi Priit Pajusaare, tema käekiri on üsna äratuntav. Kui ma vaatan Evelini, siis mulle tema puhul tundub, et ta üldse ei pabistanud. Selline hästi klaar, särav ja helge olemine. Hästi selline voolav ja ilus, kena meloodia," sõnas laulja.

"Mulle pakubki kohati kurvastust, et Eurovisioonil need meloodiad ongi juba teisejärgulised, väga palju rõhutakse sellele, mis see show-moment seal on. Mulle meeldib, kui sealt tuleb ka häid lugusid ja õnneks ka tuleb. Olen avastanud sealt selliseid artiste ka, kes ikka jäävad ajas kestma, näiteks Maro või Loreen. Et sellised tõsiseltvõetavad artistid ka ikka osalevad seal," tõdes Ilus.