Kuigi eelmisel pühapäeval oli Eesti mõõtmisajaloo kõige soojem märtsipäev, kinnitas loodusmuuseumi zooloog-kuraator Joosep Sarapuu, et loomade elurütmi ootamatu soe sassi ei löö.

"Viimased tendentsid näitavad, et kevad nihkub üha enam märtsi algusse või lausa veebruarisse. Kliimamuutuste tagajärjel peame sellega paratamatult hakkama saama ja loomad peavad sellega samamoodi kohanema," nentis ta.

Lisaks peidupaikadest välja tulnud madudele ja konnadele on ringi lendamas esimesed sääsed. Kuna saabuv nädalalõpp tõotab taas jahedam tulla, mõjutab see Sarapuu sõnul sääskede edasist arengut.

"Kui lombid täiesti ära külmuvad, siis vastsed hävivad. Aga kui vesi on lahtine, viibib sääskede areng natukene. Kui muidu tulevad nad 10–15 päevaga välja, võib siis 20 päeva kuluda. See tsükkel pikeneb natukene," selgitas zooloog, kuid lisas, et sääskede populatsiooni ajutine külm ei pärsi. "Kahjuks pean ütlema, et ilmselt see sääseaasta jube halb ei tule, pigem need tsüklid jäävad natukene hilisemaks."

Sarapuu sõnul on Eesti loomad temperatuurikõikumistega hästi kohanenud. "Nad saavad ka paaripäevase külmaga hakkama. Kui nad olid enne oma talvekorteris, liblikad näiteks samblas või keldris, siis nad tulid paariks päevaks välja, sõid endal loodetavasti kõhu täis ja nüüd kui külmad ilmad tulevad, lähevad peidukatesse tagasi ja ootavad ilma soojenemist," rääkis ta, kuid lisas, et külm võib mõjutada neid, kes vahepeal toitu ei leidnud.

Sarapuu sõnul on soojad kevaded nähtavalt just rändlindude käitumist muutunud – näiteks jõuavad kuldnokad varasemast 10–15 päeva varem Eestisse. "Me ei tea, millise signaali peale nad lõunamaalt siia rändama hakkavad, aga kui nad jäävad hiljaks, võib juhtub, et putukaterohkuse kõrghetk on möödas ja nad on halvas seisus," selgitas ta, miks on linnud hakanud varem Eestisse tulema.