Anne Reemann: ma olen kangastelgede all kasvanud
Linnateatri näitlejate Anne Reemanni ja Piret Kalda anded ei piirdu ainult näitlemisega, kunsti luuakse ka lavaväliselt. "Hommik Anuga" saates tutvustas Reemann oma käsitööd ja Kalda enda maaliloomingut.
Reemanni käsitöö oskused ulatuvad õmblemisest ja tikkimisest kangastelgedel kudumiseni. Arvukalt on sündinud salle, sokke, kampsuneid, kotte, kuid ka kimonosid ja kombineesid. "Ma olen ikkagi kangastelgede all kasvanud. Mu vanaemal oli kangasteljed ja emal, siis seal all sai mängitud. See oli nagu loomulik osa. Aga mul endal ei olnud kangastelgi, need kukkusid mulle pähe," sõnas näitleja.
"Kudumine on väike töö, aga ülespanek on suur töö. Sa pead mustri välja mõtlema, siis arvutama, kui laia sa teed, kui palju on lõimesid, kui pika sa teed ja missugused värvid. See on põnevam kui ristsõnade lahendamine," sõnas Reemann.
Enda maalimishuvi ei taha Kalda andeks nimetada. "See on lihtsalt huvi," jäi näitleja tagasihoidlikuks. Sellegipoolest on hetkel Kärdlas avatud näitus Kalda maalidest, mistõttu televaatajale oli näitamiseks kaasa võtta vaid kaks maali. Ühel neist on kujutatud üksildast Elmo Nüganeni. "Ingo Normet ütles kunagi lavastaja ameti kohta, et see on maailma kõige üksildasem amet. Siin on jäädvustatud saal, mida enam ei ole, Linnateatri Põrgulava, kus on "Kirsiaia" kujundus. Siin on nii palju sümboleid koos," kirjeldas Kalda.
Kuigi kunstiajalugu on Kaldale huvi pakkunud juba lavakunstikoolist peale, sai ta tõelise innu maalimisega tegelemiseks peale Ott Sandraku juhitud kultuurireisi Põhja-Itaaliasse. "Ta vedas meid väga huvitavatesse kirikutesse, kus oli puuplankudele täiesti napakalt joonistatud, nagu minusugune oleks joonistanud tõsiselt Jeesuse seiklusi. Toredad olid ja ma mõtlesin, et miks mina ei võiks siis teha," rääkis Kalda. Esimesed maalid sündisid ka temal puuplankudele.
Kalda ütles, et tihti on just hea idee leidmine kõige raskem. "Teinekord idee on, aga käsi ei tule järgi. See on see, et pole õppinud," nentis Kalda ja tunnistas, et seetõttu läheb maalimisel ka vahel tuju ära ja maalimisperioodid venivad pikemaks. "See võib mul võtta mitu kuud kindlasti."
Reemanni sõnul peab tal olema alati midagi pooleli. "Teatris on selliseid etendusi, kus sul on palju aega, lugeda ei saa ja siis võtad ja kood," selgitas ta. Näiteks on Reemann kudunud pea tervele "Ada. Rääkimata loo" suvelavastuse trupile villased kimonod. "Ma sain teada, et Saara (Nüganen – toim.) ootab last ja lava taga oli külm ja siis mulle tuli idee, et ma teen talle sellise asja. Tegin endale ka ja siis hakati tellima. Võtsin õmblusmasina kaasa ja tegin."
Teatriväline loominguline ja käeline tegevus on Reemanni ja Kalda sõnul väga olulised. "See on nagu teraapia. Et mitte hulluks minna, siis teed üht või teist," sõnas Kalda.
27. märtsil on rahvusvaheline teatripäev. Kalda ja Reemanni jaoks on päeva tähtsus ajas kahanenud. "Vanasti oli see ikka väga tähtis, me käisime alati," sõnas Reemann. "Vanasti oli teatripäev tsunftipidu. Aastas korra said erinevate teatrite inimesed kõik kokku ja siis tehti vabatahtlikult nalja. Iga teater tegi sel õhtul laval vabalt igasugust lollust," rääkis Kalda ja sõnas, et nüüd on televisiooni tõttu asi palju ametlikum. "Ta on kaotanud selle vabaduse ära," märkis ta.
"Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeviti kell 10.00
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba