Mälumängude korraldaja: mälumäng peab andma eduelamuse
"Hommik Anuga" saates rääkisid mälumängude korraldajad Andres Kaarmann ja Jaan Allik ning hobimälumängurid Riina Sikkut ja Artur Talvik, et mälumängurid on kõige positiivsemad inimesed ning et saada heaks mälumänguriks, tuleb säilitada uudishimu elu vastu.
"Ma olen mälumänge korraldanud 1991. aastast alates, inimene läheb ju sinna, kus on hea ja positiivne olla ja mälumängurid on ise niivõrd positiivsed inimesed," ütles mälumängude korraldaja Andres Kaarmann.
Kolga külas, kus mälumängud toimuvad, ei saa uued inimesed enam tulla, sest saali lihtsalt ei mahu. "Isegi oma tooli ja lauaga ei saa," täpsustas hobimälumängur Riina Sikkut. "Mälumängudel saab iga kord targemaks. See, kes saab võistlusel kõige vähem punkte, võidab kõige rohkem, sest ta saab uusi teadmisi."
"Kui mälumäng on liiga raske, läheb igavaks ja kui on kerge, siis kaob huvi ära," ütles Kaarmann. "Mälumäng peab andma mängijatele eduelamuse, et ma arvasin midagi ära. Meil käivad mälumänguvõistlustel koos korüfee Ott Sandrak ja kooliõpilased ning kõik peavad sealt midagi saama. Mina ise olen seadnud eesmärgiks küsimusi koostades, et võitja ei tohi saada üle 75 protsendi punktidest ja viimane võistkond peaks saama vähemalt 20 protsenti punkte."
"Tuleb lihtsalt säilitada uudishimu elu vastu ja muud polegi vaja," ütles hobimälumängur Artur Talvik, mida on vaja, et saada heaks mälumänguriks."Kui sa mälumängu mängid, siis tuleb kasuks, kui oled stressivabas seisundis."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Hommik Anuga"