Selge kõneleja valimise käivitas Eesti Vaegkuuljate Liit 2013. aastal. Ettevõtmise eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu kenale suulisele eestikeelsele väljendusele. Esialgu valiti selge diktsiooniga kõneleja telesaatejuhtide seast, hiljem lisandusid ka raadiosaatejuhtide ja teatrinäitlejate kategooriad.

Oma lemmikute poolt said hääletada nii vaegkuuljad kui ka need, kes hästi kuulevad, selgitas Eesti Vaegkuuljate Liidu esimees Külliki Bode "Ringvaates". "Selge kõnelemine on ju kõigi jaoks oluline – me kõik tahame ju teada, mida räägitakse ning tahame ka ise selged kõnelejad olla," selgitas ta.

Tänavu pälvisid selge kõneleja tiitli Olav Osolin, Astrid Kannel ja Mait Malmsten. Kõik kolm tunnistasid, et tunnustus tuli neile üllatusena.

"Mul on väga hea meel. Mis saab toredam olla kui see, et sinu jutt on arusaadav ja jõuab kuulajateni. Selles mõttes suur tänu ja olen väga meelitatud," rõõmustas Osolin.

"Ma olen vahel kartnud, et äkki ei saa minust isegi kuuljad aru. Nüüd tuleb välja, et isegi vaegkuuljad saavad aru, see on ju suurepärane. Hea tunnustus," rõõmustas ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel.

"Ma pean selle auhinna ka osalt pühendama oma õpetajatele, kes on mind sellel teel juba lavakunstikoolist alates suunanud," märkis aga Malmsten.  

Selleks, et kõne võimalikult selge oleks, on Malmstenil, Kannelil ja Osolinil paar nippi varuks. Näiteks soovitab Malmsten pöörata tähelepanu sellele, et sõnade, lausete ega käänete lõpud ära ei kaoks. "Eesti keeles on tihti just tähendust andev sõna lause lõpus," märkis ta.

Kannel aga proovib enne "Aktuaalses kaameras" uudiste lugemist teksti korra läbi lugeda. "R-täht on minu meelest see, mis väsib esimesena. Kui ei ole neli-viis päeva uudiseid lugenud, tunnen, et R-tähed peab saate alguses hästi konkreetselt välja ütlema, sealt edasi tuleb juba ise," selgitas Kannel.

Osolin rõhutas, et eelkõige on oluline aru saada, mida sa öelda tahad. "Ma olen vaadanud, et jutt, mida ma räägin, oleks selge – kui ma teksti loen, et see oleks hästi loogiline ja seal ei oleks sellised konstruktsioone, mida ma ei suuda välja öelda."

Samuti on oluline jälgida lause meloodiat. "See annab väga palju tähendust edasi ning aitab aru saada, kas mõte on lõpetatud või mitte," märkis Malmsten.