"Võtsin julguse kokku, kirjutasin avalduse, et soovin astuda estraadistuudiosse. Olin tagasihoidlik, aga tahtsin seda maailma avastada. Uurisin, kas varem tohib tulla, siis küsiti mu vanust ja ütlesin, et saan varsti seitseteist," meenutas Väljataga.

Olles erinevate komisjonide ees edukalt läbinud kaks esimest vooru, hakkas tütarlaps muretsema, et äkki ta näeb ikkagi liiga laps välja.

"Ma laenasin ühe vanainimese moodi pikema seeliku ja läksin Estonia lavale, istusin klaveri taha ja laulsin inglise keeles – see oli komisjonile "vau". Laulsin hästi tumeda häälega, ega mul polnud lapse hääl. Kui ma viimasesse vooru jõudsin, oli vestlus ja ütlesin, et olen viisteist. Mäletan, et Heli Lääts ütles selle peale, et kallis laps, kuhu sa oled tulnud," rääkis Väljataga ja lisas, et ega komisjonil seejärel enam tagasiteed ei olnud, tema pidi kinnitama, et koolis probleeme ei tule ning tal lubati estraadistuudios alustada.

Mare Väljataga tunnistas, et sattus 15-aastasena täiskasvanute maailma ning estraadistuudio õpe ei olnud kindlasti lastele mõeldud.

"See on väga huvitav, kuidas ta oli täiesti teismeline, aga paistis suurepäraselt sinna sobivat," kommenteeris Marega saatesse tulnud tütar Marii Väljataga, kes on ema tolleaegseid fotosid näinud.

Ei näinud ambitsiooni solistina

Mare Väljataga sai tuntuks, seda näitas näiteks 1979. aastal ajakirja Noorus poolt tehtud küsitlus, kus Väljataga oli koos Jaak Joala ja Marju Kuudiga lemmikute esikolmes. Saatejuht Sten Teppani küsimusele, kuhu ta lavadelt kadus, vastas Väljataga, et päris suurde mängu ta kunagi ei jõudnudki.

"Ma tegin kõike seda nii palju, kui oma lõbuks oli vaja. Mul oli väga huvitav töö koolis noorte lauljatega ja ma elasin seda muusika nälga läbi nende välja. Ma ei ole kunagi ennast solistina kõrgelt hinnanud, mulle ei meeldinud, kuidas ma laulsin. Mul puudus ambitsioon. /--/ Küll aga meeldis mulle kohutavalt igasugustes vokaalgruppides laulda, ma olin ja olen väga hea ansamblilaulja," rääkis Mare ning lisas, et ta pole kunagi olnud kibestunud, et ta kaugemale ei jõudnud.

Lauluõpetaja ameti tegi Marele ahvaltevaks tema õpetaja Tiia-Ester Loitme, kelle eeskujul saigi Marest õpetaja. 1980. aastast töötas ta Otsa koolis, kuid õhtuti esines Olümpia varietees. "Olin materiaalselt kindlustatud, varietees teenis ju hästi. Ja kui juhtus, et hakkasin Mariid ootama, siis oli see minu jaoks lihtsalt üks väga õnnelik juhus. Ma teadsin algusest peale, et võtan selle asja üksinda ette," liikus Mare jutuga järgmisse eluetappi.

Varietees kasvanud laps

Mare sõnul oli tema tagala ema, kes jäi koduseks ning aitas beebiga toimetada. Varieteesse naasis Mare juba siis, kui Marii oli kahekuune. "Marii käis minuga kaasas, ta on kasvanud üles varietees, kõik on teda seal nunnutanud ja hüpitanud. Olümpia ja Viru varietee garderoobid on talle väga tuttavad," rääkis ta.

Marii mäletab hästi Olümpia kõrgeid treppe, mis viisid garderoobist lavale. Ja kauneid pärleid ja kostüüme, läikivaid materjale ja juukselaki lõhna: "Mul ei lubatud lava poole liikuda, see on küll päris selge mälupilt. Ja need suled ja peakatted ja kuidas kõik hästi kiiresti sahinal liikusid trepist üles. Ma ei teadnud, mis laval toimus, aga mulle tundus kõik põnev ja tore."

Marii peab väga oluliseks, et tal oli lapsena suur sõnaõigus. "Ma ei tundnud ennast vähem hääleõiguslikuna kui teised pereliikmed. Tundsin, et minu arvamus on oluline, seda kuulatakse ja mul on ruumi kahelda käskudes. Mulle ei öeldud, et sa pead midagi tegema, sest sa oled laps. Tundsin alati, et oleme võrdsed komponendid selles peres. See on hästi oluline minu kasvamise loos," tõi Marii saates välja.

Mare sõnas, et Marii ja vanaema vahel tekkis tugev side: "See, kuidas nad omavahel toimetasid, oli hämmastav." Ta kirjeldas, kuidas ema suutis juba aastasele lapsele tähed selgeks õpetada ning nelja-aastaselt kirjutas Marii oma esimese raamatu "Lillekese sünnipäev". "See oli kõik vanaema töö ja see käis mänguliselt, ei olnud nii, et istume laua taha ja hakkame õppima," kinnitas Mare.

Muusika ja laulmine mängib ka Marii elus suurt rolli, kuigi hariduselt on ta ajaloodoktor. Ehkki lapsena Mariil klaveriõpingud üldse ei sujunud, tekkis tüdrukul 15-aastaselt muusika vastu meeletu huvi. Nii esines ta teismelisena õhtuti Kõveras Kõrtsis, ema Mare ootamas sealsamas poole ööni, millal tütar lõpetab. Esinemised olid ka Rootsi laevadel ning kooli jõudmisega oli suuri probleeme. Vaatamata sellele suutis Marii Tallinna Inglise kolledži lõpetada nii edukalt, et tal oli kõrgkooli vaba tee.

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10 Saatejuht on Sten Teppan.