"Ma kartsin oma isa päris korralikult. Seda, kui ta oma häält tõstis. Tal olid alkoholituurid päris korralikult peal. Mul on väga selgelt meeles näiteks, kuidas isa alandas ema sõna otseses mõttes," lausus Ellen. "Isa kaotas oma ema nii varakult ja ilmselt elas seda noore poisina läbi. Et mitte ise haiget saada, hakkas ise haiget tegema," pakkus tütar.

Ellen mäletas, et isa oli ema peale armukade ja kahtlustas kogu aeg, et ema on kuskil kellegi teisega. "Aga tegelikult oli ise see, kes pahandust tegi. Egotsentrism ja meeletu armukadedus."

Ellen teab, et Tõnu Kilgasesse armusid kõik naised. "Juuste otsast varbaküünteni," muigas naine, kelle oma ema, endine baleriin Tatjana Järvi, kohtus Tõnu Kilgasega teatris. Tütar sündis Tatjana sõnul armastusest.

"Mõlemad ilusad noored inimesed, miks mitte. Töö ühendas neid palju. Ja see, et emal õnnestus isas lukust lahti keerata, näidata tema südamlikku ja sooja poolt," kommenteeris Ellen vanemate kokkusaamist.

Maakodu tõi välja parima

Tatjana nentis, et Tõnu Kilgas oli inimene, kes andus maksimaalselt teatrile. "See oli tema suurim armastus. Kui ta tegi rolli, siis tema ümber ei olnud mitte midagi muud."

Kuid nende maakodus Karjasaares, Lõuna-Eesti looduse keskel jagus tähelepanu ka perele ning Tatjana sõnul avaldusid seal Tõnu parimad omadused ning neil oli koos väga tore. "Maamehe head soojad omadused. Ja ta väga hoidis Ellenit."

"Isa tundis end seal teatri fassaadist ja sädelevast elust eraldi," lisas Ellen.

Isaga elas tütar ühe katuse all umbes kooliealiseks saamiseni. Mis aga ei tähenda, et suhtlemine katki oleks jäänud. Ka siis, kui isa oli juba järgmise pere juures. Ellen tunnistas, et on isaga alati väga otsekoheselt suhelnud: "Ma olin temaga väga aus ja ju sellepärast ka tema minuga."

Tõnu Kilgase järgmise naise Katrin Karismaga olid Ellenil head suhted ning ta veetis nende juures sageli aega. "Katrin võttis mind väga hästi vastu, hoidis mind väga. Kõik asjad, mis said Piretile (Piret Krumm on Kilgase ja Karisma tütar - toim.) kuskilt Kanadast saadetud, anti mulle samamoodi."

Kuid isa uue pere juures märkas Ellen kordumas sama mustrit, mis nendegi kodus. "Ega isa parem poiss olnud, möllas seal samamoodi. Ma sain kinnitust, et miski pole tegelikult muutunud," nentis tütar.

Tatjana suur soov oli, et Ellen hoiaks isaga sidet ning ta ei takistanud tütrel isa uue pere juures käimist. "Mõni teine ema oleks öelnud, et sellise jobuga ei lähe sa mitte mingil juhul kuhugi, aga tema tegi vastupidi, et me saaks võimalikult palju aega koos veeta," tõdes Ellen.

Tütarde kokkutulekud

Tõnu Kilgas oli isa neljale tütrele, lisaks Ellenile ja Piretile olid Hedvig ja Susan. Tõnu soov oli hoida suhteid kõigiga ning ta korraldas tütarde kokkutulekuid. Noorim neist elas välismaal ja neil ei osalenud ning Ellengi teatas ühel hetkel, et temale sellised kokkutulekud ei istu, kuna ta eelistab üks ühele suhtlust. Aga isa suur soov täitus tema 60. sünnipäeval, kuhu kõik tema neli tütart ühise laua taha kokku tulid.

"Ta armastas kõiki oma lapsi hinges ja südames väga, lihtsalt kõik on väga erinevad, ka kõik emad on erinevad, nende taust on erinev. Ei saagi kõigiga olla samasugust läbisaamist ega läbikäimist," nentis Ellen, kes oli isa juures tema surmatunnini, ajas tema asju, tõi ravimeid ja hoidis kätt.

Isa kaotus oli Ellenile valus. "Ma olin ju kogu aeg kõrval, nägin kõike pealt, olin nagu tugiisik ja see tegigi selle asja raskeks. Olin igapäevaselt tööl ja siis muretsesin. See pidev mure... Kuni lõpuni sa ei usu ju...."

Tõnu olevat lausa käskinud, et tema surma järel ei tohi nutta ega halada, vaid tuleb pidu pidada, tähistada elu.

Elleni kinnitusel ei kahetsenud isa oma värvikas elus mitte midagi, kui siis vaid seda, et ta Panso kooli ei läinud. "See mees elas küll täpselt nii nagu ta tahtis – täie rauaga. Ta elas nii pagana kirevat ja ägedat elu," võttis Ellen isa elu kokku.

Kahe tippandekuse looming

Oma lapsepõlve veetis Ellen suuresti emaga Estonia teatris. "Ema andis selles mõttes vabad käed, et ma sain seal ringi tuuseldada, teiste näitlejate lastega üles-alla mööda treppe joosta, kostüümiladudes ja õmblejate juures käia. See oligi nagu kodu, kus sa teadsid kõiki uksi, aknaid ja nurgataguseid," meenutas ta.

Ellen jälgis baleriinist ema nii proovisaalides kui ka etendustel ning esitas tihti nähtud tantsuliigutused hiljem emale ette. Kuid ema jälgedesse ta siiski ei astunud.

"Mul ei olnud võib-olla sellist tahet. Ema ütles ka, et see on nii kuradima raske –sa paned kogu oma elu ühele kaardile ja on ka igasugused tervislikud tagajärjed, mis alles vanadused välja tulevad. Aga olen saanud tantsimisega tegeleda ja ma naudin seda," rääkis Ellen, kes rõõmuga endiselt liikumist ja tantsu nõudvates projektides heameelega kaasa lööb.

Tatjana näeb Ellenis paljut, mis on päritud Tõnult. "Kui ta midagi ette võtab, on ta endas kindel ja siin on küll Tõnu jooned, et midagi ümberringi ei eksisteeri – ta võtab asja väga tõsiselt, valmistab ette, võtab tunde. Ja tuli välja, et tal on väga tugev hääl sees, looduslik väike loom, mis tuleb välja lasta," iseloomustas ema.

"Aga see on mul küll emalt, kui on mingi kunsti- või loomeprojekt, meil hakkab kohe fantaasia jooksma. Me tajume mõlemad väga hästi muusikat ja suudame näha ette, kuidas peaks muusikaline kompositsioon olema ja kuhu see laheneb," lisas Ellen.

Saatejuht Sten Teppani küsimusele, milliseid vanematelt saadud omadusi Ellen kõige enam hindab, tõi naine välja töökuse ja võimekuse. "Kui on mingi eesmärk, siis nui neljaks, see saavutatakse. Võimekus on maksimum. Nii ema kui ka isa on elanud kadestamisväärselt ägedat elu, mida tahaks isegi elada. Nad ei suutnud keskpärasusega leppida ja ma olen nende kahe inimese produkt, kahe tippandekuse looming."

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.