Henriku abikaasa on copywriter ja tõlkija Triin Raave, kes on muuhulgas võtnud kokku perekonna seiklused Tenerifel ning pannud need kirja värskesse raamatusse "Tenerifel tegelikult: elu laste ja koertega. Mehest rääkimata". Suviti käib perekond endiselt Eestis, kuid juba neljandat aastat on nad talveperioodi otsustanud Hispaania saarel veeta. "Hommik Anuga" stuudios olid kaasas ka Henriku ja Triini lapsed Linda ja Oskar.

"Võib-olla paneb Tenerife, või üldse välisriik, käituma teistmoodi," tõdes Triin, et inimesed on Tenerifel palju avatumad. "Mitte kohe, aga pärast aastat on see juba teistmoodi," arvas ta, millal väliseestlaste iseloom muutuma hakkab. Ta lisas, et Eestis pakutakse teineteisele tavaliselt abi siis, kui abivajaja seda küsib, kuid Tenerifel pakuvad inimesed omal initsiatiivil abi. "Ja seda mõeldakse tõsiselt."

Lapsed tõdesid, et kooli minnes ei osanud nad hispaania keelt rääkida ja teadsid vaid üksikuid sõnu, kuid nüüd on neil keel ladusalt suus. Triinule ja Henrikule õpetas hispaania keele selgeks nii kiirkursus kui ka kohalik elu. "Emotsioonid tuleb panna rääkima," ütles Henrik. "Emotsioonid on keele osa."

"Öeldi, et tuleb tähele panna, kas karjumine sisaldab roppusi või ei – kui sisaldab roppusi, siis on inimene päriselt vihane," lausus Henrik, et ilma roppusteta karjumine võib tähendada lihtsalt mingile teemale tähelepanu pööramist.

Triin tunnistas, et Tenerifel õppis ta asju vabamalt võtma. "Eestis projektijuhina tööd tehes pidi kõik jooksma nii, nagu ma tahan. Oi, kui raske oli esimesel aastal, sest asjad ei läinud niimoodi, nagu ma tahtsin," muigas ta. "Mõnus mañana-kultuur ikkagi."

Koroona ajal hakkasid Raaved enda koduhoovis väikseid üritusi korraldama. "Tenerifel hakkasin taas laulma tänu Tauno Kangrole (skulptor - toim.), kes ütles, et ära sa kriitika pärast muretse. Kui ma muretseks, siis ma poleks ühtegi kuju saanud teha," ütles Henrik, kes peab Tenerifel erinevaid ameteid. "Ma olen ka mõne uue loo seal kirjutanud ja koos Lindaga laulame me "Ookean laeb meid täis". Selle me salvestasime ka ära."

Henrik meenutas, et 1990-ndatel jäi tal muusikukarjäär katki, sest bändiga tekkisid erimeelsused. "Ma olin ikka nii uhke tookord – ega mulle ei sobinudki keegi, ainus, kellele ma ise helistasin, oli Alar Kotkas," tõdes ta, ent Kotkaga jäi koostöö katki. "Teised, kes olid minuga ühendust võtnud /.../ ma ütlesin kõikidele ära."

"Ja siis ma keskendusin perele. Ma ise tundsin perekonnast väga puudust noorena – mul ei olnud klassikalist perekonda. Ma elasin muidugi väga läbi seda, et ma ei saanud olla enam muusikaskeenes sees," lausus Henrik. "Aga nüüd ma olen maha rahunenud ja laulan endiselt. Kirjutan vaikselt lugusid ja teen hoovikontserte," lisas ta lõpetuseks.