Rändur Artur Vorontsov: vaikselt on tekkimas vajadus stabiilsuse järele
Saates "Hommik Anuga" on pühapäeval külas rändur Artur Vorontsov, kes ema ja sõbra lahkumise järel tekkinud raskuste tõttu oli ühel hetkel sunnitud võtma telgi, metsa minema ja juhutõid tegema hakkama. Ta tunnistas, et praegu juba on tekkinud kerge tahtmine stabiilsuse järele, sest üksiolemine annab lõpuks ikka tunda.
Ringi rändab ta praeguseni, kuigi viimased kaks nädalat on püsinud ühe koha peal. See on tema jaoks juba pikk aeg.
"Muidu ikkagi seiklen ringi, seal kus saab. Üldiselt ongi see, et ma leian töö, kus on võimalik ka viibida. Praegu metsas ei ole võimalik olla." Aga kui oleks soe, siis elaks Vorontsov taas metsas telgis.
Rääkides sellest, miks ta sellist elu elab, tõdes ta, et olukord lihtsalt viis ta sinnani. "Ma tulin välismaalt suure ringiga. See oli otsus, et kui Eesti tagasi jõuan, siis saagu mis saab, aga enne ma metsast välja ei tule, kui elu korras on."
Enne seda elas Vorontsov enda sõnul täiesti tavalist, normaalse inimese elu. Kuni lahkus tema ema, nädal pärast ema lahkumist lahkus aga ka tema sõber. Ta tõdes, et sisemine lein jäi tal elamata ja seesmiselt läks midagi paigast ära.
"Sa proovisid seda alla suruda. Sealt oligi edasi see, et ma ei leidnud sellele abi. /---/ Kindlasti oleks pidanud kelleltki abi otsima. See üksinda läbi elamine või kannatamine, seda ei ole võimalik omaette nohistades läbi seedida."
Ta tõdes, et reaalsus oli tema jaoks tol ajal väljakannatamatu. "Ma matsin end sõna otseses mõttes töösse, kasutasin meelemürke ja kõikvõimalikke versioone sellest. /---/ Minu jaoks oli see viis, kuidas ärevust maandada."
Töösse sukeldumine viis ta lõpuks Põhja-Rootsis haiglasse. Kui ta Eestisse tuli, ei olnud tal ei raha ega tööd, ainult üheotsapilet Eestisse. "See metsasolemine jne olid loomulik tagajärg." Kuna Vorontsov oli kõik sillad oma elus põletanud, tuli tal hakata elu uuesti otsast peale üles ehitama.
"Metsa minemine ei olnud äge mõte, et lähme metsa ja vaatame, mis saab. Pealegi välismaalt tulles ei tahtnud ma kellelegi koormaks saada." Ta tunnistas, et telgiga metsa minnes ta esialgu millegagi arvestada ei osanudki -- ta võttis telgi ja läks.
"See selgus alles kohapeal, kuidas seal saama hakkab."
Tänapäeval on töö leidmine tema sõnul väga lihtne. "Ma olen tänaval ka küsinud, kas kellelgi on tööd pakkuda. See oli väga ebamugav etapp alguses. Ma ei osanud ka küsida, aga sa õpid ajas."
Teenistusest rääkides sõnas ta, et suvi on väga ilus aeg, samas kui praegu on sellega pisut keeruline. "Külmadega oli see lugu, et ma kartsin seda kõige rohkem, aga siis hakkasin lihtsalt otsima tööampse, kus on ööbimisvõimalused. Tagantjärele vaadates ei olegi see kõige hullem olukord."
Praegu on Vorontsov enda sõnul poolel teel tavaelu juurde, kuigi see ei tähenda tema sõnul probleemide lahenemist. "Tagasilööke on praegu ikka olnud. Tööampsudega on see, et see ei ole kõik sinu juhtida. /---/ Jaanuar-veebruar on olnud üks keerulisemaid aegu."
Selliselt on ta elanud praeguseks umbes aasta. "Stabiilsus hakkab juba vajadusena tunduma küll. Üksiolemine jm annab lõpuks ikka tunda." Tulevikule mõeldes ongi tema sõnul üks soove ja märksõnu stabiilsus.
"Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeval, 10. aprillil kell 10.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Anu Välba
Allikas: "Hommik Anuga"