"Nutiseadmed võivad meie mõistust ja loovust aidata, aga fakt on see, et ehkki nad võivad seda teha, siis suur osa neist programmidest, kus lapsed aega veedavad, on loodud selleks, et lapsed oleksid seal võimalikult kaua," ütles Jaan Aru ja lisas, et head asjad elus vajavad aega. "Kui laps paneb iga päev 4-5 tundi TikToki või muude mängude alla, siis on tal aega vähem, teine asi on see, et selleks, et erinevaid asju teha, on vaja huvi millegi vastu, nutiseadme programmid summutavad aga kõik muud huvid, muudavad need ebaolulisemaks."

"Laps, kes võiks hakata huvituma mustadest aukudest, muusikast või ettevõtlusest, tema jaoks on need asjad nii palju igavamad, mistõttu ta ei suuda aega sinna sisse panna ja seega on tal raske jõuda sinna, kuhu ta tegelikult jõuda võiks," selgitas ta ja lisas, et nutiseadmed ei tee mitte inimesi rumalamaks, vaid nad pidurdavad meid.

Jaan Aru arvates ei tohiks alla nelja-aastasele nutiseadmeid anda. "Öeldakse, et ta õpib sealt võõrkeelt või midagi, aga selle asemel ta ei õpi, kuidas oma eakaaslastega suhelda või kuidas vanematest aru saada, mis on tunduvalt tähtsamad protsessid kui mõne võõrkeelse sõna õppimine."

"Kõigi laste ajud on erinevad ja ei ole nii, et igaühest võiks saada Mozart või Albert Einstein, kuid väga paljudest võiks saada midagi huvitavat, ent me ei tea, kes need on, ei ole nii, et mida targemad on lapsevanemad, siis laps on geenius, ei ole ka nii, et kui vanemad on põhiharidusega, siis laps ei võiks saada professoriks või heaks muusikuks," selgitas Aru ja lisas, et ühegi lapse teed ei tohiks teed kinni panna. "Iga lapse puhul tuleks vaadata, mis on see koht, kus tema potentsiaal avaneda võiks."

"Tibusid loetakse siis, kui laps on 30-40 aastane, need, kellel on väga andekad lapsed koolis, see ei tähenda, et neist saaksid geeniused või et see laps teeb midagi suurt, võib teha, aga vastupidi, see laps, kes koolis õpetajatele närvidele käib, ta on tüütu, aga ta võib olla tegelik maailmamuutja," selgitas ta.

Üldist ja alati töötavat valemit, kuidas tarka inimest kasvatada, ei ole. "Esimene samm peab olema see, et me suhtume oma lapsesse nii, et ta on andeks, ükskõik, et ta hakkas hiljem rääkima, ükskõik, et ta esimestes klassides ei tundi nii nutikas kui teised, me peame ise teda toetama ja leidma selle, mis on tema ala," mainis Aru ja lisas, et kui mingi asi last huvitab, siis tuleb tal võimaldada seda teha. "Samas tuleb vaadata, et laps ei oleks liiga kurnatud, et ta tahaks seda teha, et tal oleks rõõm."

"Mõnes mõttes tarkus või intelligents on üle hinnatud, me tahame, et laps leiaks oma asja, see ei pea olema akadeemiline tarkus, see võib olla hoopis, et ta teeb väga hästi käsitööd, tal on matemaatika ja füüsika kolm, aga ta suudab teha väga täpseid roboteid," nentis ta.