Veiniekspert: lood ja legendid muudavad veini hinnalisemaks
Magistrikraadiga veiniekspert Karl-Erik Laanet rääkis saates "R2 Hommik!", et lood on need, mis veinid hinnalisemaks muudavad. Kui vein on olnud näiteks Briti kuningakoja vein, sünnib legend ja sealt hakkab hind ülespoole ronima, kuigi kallim vein ei pruugi pakkuda suuremat maitseelamust.
"Ma käisin läbi kolm erinevat kooli, et saada magister kätte," ütles viis aastat Bordeaux's veinitegemist õppinud ja magistrikraadi omandanud Karl-Erik Laanet.
"Tunniplaan sisaldas degusteerimistundi, veinitundi, enoloogia ehk veini ja viinapuu õpet, oli ka kange alkoholi tund. Mõnikord oli tund hommikul kell kaheksa. Lähed kooli ja õppejõud tõstab lauale neli erinevat viinapudelit, mida hakkasime degusteerima, aga kõik me sülitasime välja muidugi," muheles veiniekspert. "Kui nüüd aus olla, siis viina ma ei hakanud hommikul isegi maitsma, see ei pakkunud üldse huvi."
Kümne kuni viieteistkümne eurosest hinnaklassist on võimalik leida väga häid veine, kuid ostmisel tuleb teada, mida valida.
Kõige kallimate veinide puhul kujundavad hinda lisaks kvaliteedile nende ajalugu, kuulsus ja haruldus. Seetõttu ei pruugi tuhandete eurode eest müüdav vein pakkuda tingimata sama palju suuremat maitseelamust, kui selle hinnast võiks eeldada.
Veiniekspert soovitas kaaluda ka šampanjale soodsamaid alternatiive. Tema hinnangul võib kvaliteetne Crémant ehk Prantsusmaal väljaspool Champagne'i piirkonda valmistatud vahuvein olla parem valik kui odavama hinnaklassi šampanja. Samas rõhutas Laanet, et kõige kõrgema kvaliteediga šampanjad ületavad tema hinnangul endiselt parimaid Crémant'e.
Väga oluline on Laaneti sõnul ka olukord, kus veini juuakse ja millise toiduga seda pakutakse. Näiteks võib Hispaanias puhkusel ostetud kaheeurone punane vein maitsta suurepäraselt, kuid sama vein ei pruugi Eestis enam samasugust elamust pakkuda. Laaneti hinnangul võib kehvaks osutuda ka muidu hea vein, kui see ei sobi pakutava toidu või olukorraga.
"Meid koolis ka drilliti ja õpetati, et veinieksperdi ametis peab olema kõva enesedistsipliin. Kolm-neli päeva nädalas võiks alkoholi suhtes olla täiesti nulltolerants. See on ülimalt oluline nõue selles töös. Kui ma teen koolitusi, joon ma alati palju vett ja oma külalistega ma kaasa ei joo," tõdes ekspert. "Veinid on mul läbi proovitud juba siis, kui need meie valikusse jõuavad."
"Lood on need, mis veini hinnalisemaks teevad. Näiteks kui vein on olnud Briti kuningakoja vein või Kennedyte pulmavein, siis sealt sünnib legend ja ka hind hakkab ülespoole ronima. Vein on väga subjektiivne teema," tõi ekspert välja.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "R2 Hommik!", saatejuhid Margus Kamlat ja Bert Järvet









