Mart Juur: nutmine aitab valusate teemadega rahu teha
Kampaanias "Nutmine on mehelik" osalenud Mart Juur rääkis "Ringvaates", et nutt on loomulik reaktsioon teemadele, millega on vaja rahu teha. Karl Robert Saaremäe sõnul nuttis ta eelmisel aastal päris palju, sest lahkus tema viimane vanavanem ja ta mõistis, et nüüd on tema lapsepõlv läbi saanud.
"Mina ei sundinud mehi nutma, ma kutsusin neid nutma," ütles kampaania "Nutmine on mehelik" algataja lavastaja Sveta Gigorjeva.
"Kõik läks käima sellest, et mul tuleb välja lavastus "MASC", mis tegeleb mehelikkusega. Kuna sotsiaalsetel teemadel rääkivad lavastused jäävadki tihtipeale vaid lavale, siis tundsime tiimiga, et tahaksime midagi suuremat ka teha, mõne kampaania," selgitas Grigorjeva.
Koos tiimiga hakati otsima, mis võiks olla see mehelikkuse vorm, mida ühiskonnas võiks laiemalt näha. "Toksilist maskuliinsust on hästi palju, aga oleks vaja positiivset maskuliinsust ja mis oleks positiivsem kui mehed, kes näitavad välja oma haavatavust ja tundeid ning võib-olla isegi nutavad kaamera ees," tõdes Grigorjeva.
"Mulle tundus väga huvitav, kuidas ma sellega hakkama saan, sest nutta patja või jopehõlma pole probleem, aga teha seda kaamera ees, on hoopis keerulisem. Ega see väga kerge polnud ja ma vist ei saanudki hakkama, kuigi võttegrupp tegi kõik endast oleneva, et mind nutma ajada, mulle pandi tohututes kogustes spetsiaalseid kreeme peale, aga ma olen nii tuim tükk," selgitas humorist Mart Juur.
Grigorjeva sõnul olid neil olemas tööriistad, et kui mees ise ei saa kaamera ees nutta, siis sai kasutada silmatilku või spetsiaalseid kreeme, mida määriti silmade alla. "Näitlejad suutsid nutta ikka täitsa ise," lisas lavastaja.
"Kõik oleneb hetkest, millal nutta on vaja. Laval olen küll need rajad endale nii selgeks teinud, et ma suudan sinna jõuda. Nutmine on väga inimlik. Eelmise aasta jooksul nutsin päris palju, kuna siis lahkus minu viimane vanavanem ja ma sain aru, et lapsepõlv on läbi saanud. Kui nüüd katus läbi laseb, ma pean minema ise seda parandama ja see pani mind päris palju nutma. Esimesed unetud ööd tulid minu ellu ja see mingil määral ikka murdis mind maha küll," ütles 34-aastane näitleja Karl Robert Saaremäe.
Juure sõnul nuttis tema viimati eelmisel sügisel, kui kuulis oma klassivenna lahkumisest. "Ma ei teadnud seda. Kui seda kuulsin, võtsin selle vastu nii nagu ikka uudiseid vastu võetakse, aga hiljem tuli see kõik üles. Seal oli kogu kupatus, et ma olin nii laisk, et ma ei viitsinud temaga ühendust võtta, ühesõnaga kõik, mis jäi tegemata, aga see on alati nii, et mõtled sellele, mis jäi tegemata. Nutt on just selline loomulik reaktsioon, mis aitab teemaga rahu teha. Sa pead endast andma midagi, et sulle antakse rahu vastu," nentis Juur.
Juur lisas, et temal võtab alati silma märjaks Gustav Suitsu luuletus "Kerkokell".
"Ka õnnepisarad on väga tervitatavad ja mehed nutavad ka neid. Mina olen väga emotsionaalne inimene. Kui ma näen, et kellelgi läheb väga hästi, kadunud sugulased saavad jälle kokku," tõi Saaremäe välja.
Grigorjeva lavastus tegeleb uue maskuliinsuse otsimisega. "Kui vaatame meediat, siis näeme tihtipeale äärmusi. Üks on edukas juht, keda meile näidatakse ja teine äärmus on vägivallatseja, aga tavaline mees mõtleb, et kus olen mina, kes räägib minuga. Me otsime meest, kes on oma tunnetega sina peal, kes julgeb olla haavatav. Üks krestomaatiline tekst, mida me lavastuses kasutame, on Rein Taagepera tekst "Julgus olla nõrk" aastast 2005, kus ta ütleb välja, et eesti mehed ei julge tihtipeale olla nõrgad," nentis Grigorjeva. "Ma loodan, et nutta julgevate meeste kampaania jõuab rohkemate inimesteni kui lavastus."
"Meestele on paljud asjad keelatud, ka liigne lõbusus ei ole väga hea, see ei jäta tõsiseltvõetavat muljet," sõnas Juur.
"Tõsiseltvõetavus tuleb sellest, et sa oled ainult tuim tükk, aga mida rohkem kurbust sinu sisse mahub, sea rohkem mahub sinu sisse ka rõõmu. Mees ei pea olema tuim tükk, kes arvab, et ta kõike teab ja nui neljaks, alati ka õigesti vastab, " tõi Saaremäe välja.
"Minu eesmärk on see, et mehed ja naised võrdselt nutaksid, nuttes mingisugused asjad lähevad sinust läbi ja sa tunned ennast paremini. Iseenda tunnetega sina peal olemine ja haavatav olemine viks olla üldinimlik, mitte et sotsialiseeritaks tüdrukuid olema empaatilised ja õrnad, kes nutavad ja mehed, kes peavad näima kogu aeg tugevad kaljud, kes kõike teavad ja kes kukuvad lõpuks selle raskuse all kokku, " nentis Grigorjeva.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", saatejuht Marko Reikop









