"Eesti näitlejate jalgpallimeeskond saavutas nädalavahetusel Baltimaade turniiril mõjusa võidu," ütles näitleja Oskar Punga.

Näitleja Karl Robert Saaremäe oleks tahtnud ka jalgpallimeeskonnas olla, aga ei söandanud minna, sest esietendus on väga lähedal. "Kuna minul on käsil majaehitus või lammutus, ja kõik sellised faasid, siis ma olen endale suvega liiga teinud. Mul oli väike jalavigastus, mis lihtsalt päädis sellega, et ma ennast isegi jalkameeskonna pingile kirja ei pannud," tõdes Saaremäe.

"Mängisin paar suve tagasi ühes Südalinna teatri suvelavastuses ja õppisin oma tegelase teksti lihtsalt kuulmise järgi pähe," ütles Saaremäe, mis on kõige veidram oskus, mida ta on rolli jaoks pidanud omandama.

Punga tõi välja, et tema jaoks on veider oskus rapiirivõitlus või näiteks käsivõitlus. "Aga ma olen nautinud selliseid asju, sest need oskused võiks mul nagunii olemas olla."

Saaremäe muheles, et tema vanaisa on küll uhke, et temast on lõpuks saanud asjaliku ülikooli tudeng. "Kui ma ütlesin talle, et lähen näitejaks õppima, siis ta ütles nojah, ja kui kuulis, et pärast kooli hakkan vabakutseliseks, siis sõnas, et selge, töötu siis. Nüüd on ta väga uhke, et mängin lavastuses "Nüüd õpin Mustamäel", mis jutustab TPI-s õppinud tudengite elust ja minust saab keemik," sõnas Saaremäe.

Punga sõnul on tema nüüd lavastuses oma ema koolivend.

"Mina olen ikka läbinisti humanitaar, ma reaalainetest ei tea tuhkagi," muheles Saaremäe.

Punga valikus gümnaasiumi lõpus olid ka reaalained, juhuks kui teatrivärk üldse tööle ei lähe. "Mõtlesin, et kui teatrikooli sisse ei saa, siis pean ikka midagi asjalikku tegema, aga mul on ikkagi hea meel, et see just nii läks," tõdes Punga.

Muusikat on lavastuses väga palju. "Mingil määral on see lavastus ka TTÜ püüd mälu säilitada, rääkida inimestega, kes tol ajal koolis käisid ja püüda seda dokumenteerida," tõi Saaremäe välja.