Terapeut: loovteraapia võib avada inimeses uusi ressursse
Loovterapeut Epp Sussen rääkis "Terevisioonis", et oleme harjunud palju rääkima, aga väga paljud meie mälestused ja kogemused sisaldavad värve, helisid ja sensoorset tunnet, millele ei ole läbi sõnade alati nii lihtne ligi pääseda. Susseni sõnul võib loovteraapias avaneda hoopis uus ressurss enda seest.
"Visuaalkunstiteraapia sobib lastest eakateni, kõigile on midagi. Sobib siis, kui soovid endast paremini aru saada, näiteks tahad töökohta vahetada või oma elu natuke muuta, mis suunas edasi liikuda. Sobib siis, kui sul on diagnoositud depressioon või lihtsalt taastud, võimalusi on väga erinevaid ja vastunäidustusi on väga harva," ütles Eesti loovteraapiate ühingu juhatuse liige Epp Sussen.
Ükski loovteraapia ei eelda seda, et peab oskama joonistada, maalida, tantsida või pilli mängida.
Loovterapeut Katre Eesmaa sõnul on tihti nii, et inimesed ei hakka visuaalkunstiteraapiasse tulemagi, öeldes, et aga ma ei oska üldse joonistada. "On üks väga hea punktilooma harjutus, mis võtab ära valge paberi himu. Üle terve paberi peab tegema 30–40 punkti. Seejärel peab punktid joontega omavahel ühendama," selgitas Eesmaa.
Molberti peal joonistatakse seetõttu, et see annab võimaluse oma tööst eemalduda ja seda ka kaugemalt vaadata. "Kogu aeg ei pea nina paberis olema," sõnas Eesmaa. "Abstraktsete tööde puhul võib paberi ka teistpidi keerata ja vaadata, mida nüüd oma pildil märkab."
Kui paberilt on mõni kujund leitud, saab hakata seda värvima.
"Pilt ei pea tulema ilus. Sageli on just see hirm, et peab tulema ilus tulemus, aga palju olulisem on protsess," nentis Sussen. "On väga palju noori, kes teraapias ei taha rääkida, vaid vaikselt oma pilti joonistada, aga läbi värvimise ja joonistamise saab juba enda seest mingeid emotsioone välja lasta. Kasvõi värvituubist värvi välja pigistades või pritsides," tõi Sussen välja.
"Loovteraapias pääseb inimene ligi teistsugustele ressurssidele. Me oleme harjunud rääkima hästi palju ja see on ratsionaalne pool, aga väga paljud meie mälestused ja kogemused sisaldavad värve, helisid, sensoorset tunnet, ja sellele ei ole läbi sõnade alati nii lihtne ligi pääseda. Kui sa aga ei otsi seda õiget värvi, vaid usaldad ennast, siis võib sulle avaneda mingi hoopis uus ressurss enda seest. Ükski loovterapeut ei pane diagnoose. Kui inimene joonistab täiesti musta pildi, siis meie ei ütle, et sul on depressioon, inimene ise ütleb terapeudile, mida see must värv pildil tema jaoks tähendab," nentis Sussen.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", saatejuht Katrin Viirpalu









