20-aastaselt insuldi saanud Jan: seda ei osanud keegi kahtlustada
23-aastane Jan Joonas Tuuna elas kaks ja pool aastat tagasi üle insuldi. Kuigi tõsistest tagajärgedest ta vanuse tõttu pääses, siis oma aja võttis hirmust mööda saamine.
Tuunale ütlesid arstid, kes 20-aastaselt insuldi läbi elas, et nii noored seal osakonnas olema ei peaks. "Lõpuni välja ei oska keegi öelda, miks see mul tekkis. Aga tekkis ootamatult nagu ikka need asjad. Oli reedene päev, sõitsin Tallinnast koju, olin bussis ja hakkasin tundma, et silmad hakkavad kinni vajuma. Ei näinud enam, ei fokusseerinud," meenutas Tuuna.
"Jõudsin koju, jõudsin veel süüa teha, võtsin ilmselt mingit valuvaigistit. Mõne tunni pärast läks olukord hullemaks. Tekkis tohutu iiveldus, selline, mida ma ei ole ei varem ega hiljem tundnud. Sinna juurde veel uskumatult valus peavalu. Olin üksi kodus. Vesi ega valuvaigistid ei aidanud. Helistasin lähedastele. Mõned tunnid kannatasin, kuni helistasin emale, mida ma ise enam ei mäleta," rääkis Tuuna.
"Ma olevat öelnud, et ma ei jaksa enam. Ta katkestas kõne ära ja kutsus kiirabi. Läksin EMO-sse. Insulti veel keegi ei kahtlustanud. Ka paari päeva ja uuringute järel ikka keegi midagi ei kahtlustanud. Kuniks ühel päeval tuli arst ja ütles, et on insult," lisas ta.
Ravi käigus avastati Tuunal ka südame vahekojas augukene, mis ei ole midagi ebatavalist, aga see otsustati igaks juhuks kinni panna. "Selle peale läksid mul silmad suureks. Et mis te kavatsete mulle südameoperatsiooni teha? Ma olen 20-aastane! Õnneks läksid nad läbi veeni südamesse ja panid selle pool aastat hiljem kinni. Siin ma nüüd olen, terve nagu purikas," rääkis Tuuna.
Arstide sõnul tasus Tuunal tänulik olla, sest ta keha töötas insuldi järel normaalselt. Appi tuli ka vanus, sest Tuuna aju oli plastiline ja tõsiseid tagajärgi ei olnud. "See, et mul on ajusurm olnud, ei ole füüsiliselt nähtav. Aga seal palatis olles ma mõtlesin, et olen 24 tunniga jõudnud elu algusest elu lõppu. Mõtteid ja hirmu kontrollida ei saa. Sellega läks aega," tõdes ta.
Peagi hakkas Tuuna triatloniks treenima. "Ema ütles, et see ei ole arukas mõte. Aga selline nooruslik lollus on mul sees. Seda, mida keelatakse, seda tahangi teha. Treenides lähebki süda tugevamaks. Kuid jah, see võistlus, poolik Ironman, mille ma läbisin, seal tõesti ei ole midagi nauditavat ja see ei ole tervisele hea," tõdes Tuuna.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"








