Netikokk Aston Randen: olin kaheksa-aastasest oma vanemate privaatkokk
Ühismeedias tegutsev kokk Aston Randen rääkis "Ringvaatele", et kokanduspisiku sai ta lapsepõlves MasterChefi saatest ning hakkas juba kaheksa-aastasena vanemate privaatkokaks.
Sotsiaalmeedias oma lihtsate kuid maitsvate retseptidega populaarsust koguva Randoni isa on rootslane, ema aga eestlane. Kokkamises vaatab ta alt üles ka oma Rakvere vanaemale.
"Viimasel ajal küsin ma temalt videote jaoks päris palju asju. Olen alati küsinud, kuidas ta mingisuguseid asju teeb. Tema kokkamine on väga teistsugune minu omast. Kui mul on kunagi tulnud isu teha eestipäraseid kotlette või kartulisalatit, siis ma ikka olen vanaemalt küsinud," tõdes Randen.
Lapsena vaatas Randen koos perega palju Rootsi Masterchefi. "Seal jäi mulle alati silma see mystery box. See oli mulle huvitav, sest inimesed said võtta suvalised koostisosad ja teha sellest midagi ainulaadset. Kõik tegid midagi erinevat. See oligi minu jaoks nii lahe, et see on nii loov. Hakkasin ise proovima kodus, tegin samasuguseid mystery box'e, Youtube'ist kokandusvideosid vaatama, lugesin hästi palju selle kohta. Ning kaheksa-aastasest kuni 16-aastaseni, mil ma välja kolisin, olingi oma vanemate privaatkokk," meenutas ta. "Iga õhtu proovisin midagi uut."
"Mulle on alati meeldinud videoid teha, väikesest peale. Ja siis sõpradele näidata, mida ma tegin. Ma käisin Rootsis ka kaitseväes ja see oli hästi monotoonne. Loovust ei saanud väga kasutada. Teadsin, et kui ma koju tagasi jõuan, siis tahan midagi loovat teha. Koju jõudes hakkasingi kohe kokandusvideosid tegema," märkis ta.
Nüüd on toiduvideote tegemine Randeni täiskohaga töö. "Nii haige, kui see ka poleks," naeris ta.
Ta märkis, et endale teeb ta lihtsalt toidu tegemise pärast süüa harva. "Filmimisest jääb toitu tavaliselt üle ja kasutan need asjad ära. Harva mõtlen, et seda tahaksin praegu täiega süüa, lähen poodi ja ostan selle retsepti jaoks asjad. Seda põhimõtteliselt ei juhtugi."
Randen tõdes, et Rootsis on toidukultuur tugevam. "Neil on rohkem sisserändajaid, nii et köök ongi komplekssem ja neil on olnud rohkem aega selle kujunemiseks. Keskmise rootslase huvi toidu vastu on suurem, seega on neil ka maitsemeel natukene rohkem välja arenenud. Aga võrreldes sellega, mis oli kümme aastat tagasi, on juba need vestlused toidu kohta läinud eestlastega palju huvitavamaks," märkis Randen.
Varem on ta tõdenud, et suur osa eestlaste "traditsioonilisest" köögis on tingitud vajadusest. "Hästi paljud inimesed läksid ülikurjaks selle peale, et ma seda nii nimetasin. Aga mingi tõsi on seal taga. Meil ei ole olnud seda aega, et oma kööki arendada," tõdes ta.
Kööki Randen tööle ei taha minna. "Ma kardan, et see tapab mu kire toidutegemise vastu. Mulle on selle juures meeldinud just see loovuse aspekt. See, mida ma praegu teen, sest saan olla kodukokk ja loov samal ajal," lisas ta. "Lisaks saan ma inspireerida teisi inimesi ise süüa tegema. See teeb südame soojaks, kui keegi minuga jagab, et proovis ka mõnda retsepti."
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"







