Mari ja Urmas Viigi kodus Muhus Kuivastus kipub pererahval endalgi hooneid kokku lugedes järg käes minema. Endise rüütlimõisa maadel on kunstnikepaar loonud üle veerand sajandi. Tänavu valiti Viikide kodu Eesti kauneimaks maakoduks.

"Ma olen täiesti kindel, et ilmselt konkureeris sellele palju tuumakamaid ja arhitektuurselt või disaini mõttes uhkemaid projekte, aga ma arvan, et tunnustust leidis orgaaniline lähenemine oma tegemistele ja elule," ütles peremees Urmas Viik "Ringvaates".

Kui Mari ja Urmas 90-ndate lõpus Muhusse jõudsid, tervitasid neid lagunenud laudad ja varemed. Peremehe sõnul ehitati alguses noore mehe rammu ja vähese rahaga. "Urmasel oli üks käru ja üks labidas, õue peale sai tehtud üks pliit, kus sai teha süüa ja sooja vett, kus lapsi pesta," meenutas Mari.

Vana kuivati varemetele kerkis pere koosolemise maja, endisest juurviljamajast sai wunderkammer ehk imedemaja. Seal on nüüd Mari ja Urmase eluruumid, keraamikatöökoda ja lastelaste mängunurk.

"Sellesse Maril usku ei olnud eriti. Mina tahtsin ehitada, sest vana maja oli talvel külm. Mulle tundus, et lihtsam ja loogilisem on ehitada maja, kus on kivimüürid ümber olemas. Pärast [Mari] tunnustas, et see oli õige otsus. Seda tunnustust ei tule ka alati, aga seekord tuli," muigas Urmas.

Mehe sõnul on nende tugevuseks sünergia. "Kui üks midagi ei teeks, siis energia oleks hoopis teistlaadi. Me ikkagi teeme koos neid asju. Otsustame ka koos. Vaidleme ka muidugi hästi palju."

Vanas kuivatimajas möödusid viie tütre suved, mida nad aitasid ka ehitada. Hiljem mahutati sinna tütarde pered ja külalised. 2020. aasta jõulude eel oli valmimas Urmase väike stuudio, kuid siis läks maja põlema.

"Õhtul saime uue osa vanast majast valmis ja järgmiseks päevaks oli see põlenud. Tulekuma oli nii suur, et paistis nii Suurele kui ka Väiksele väinale välja," meenutas Urmas.

Mõne tunniga hävis 23 aasta töö. Koos majaga põlesid Urmase graafika, installatsioonid, vanad slaidid ja filmid. Kuigi löök oli suur, ei jäädud käed rüpes seisma. Põlenud maja asemele ehitasid Mari ja Urmas sõprade, lähedaste ja lahkete abil uue, kolmandiku võtta suurema maja. Tütardele pühendatud hoone sai nimeks Viie Õe Maja.

Uues majas muutus ka ruumide otstarve. Endises köögis tehakse puutööd, vana osa teisel korrusel tekstiilitöid. Uues osas on elamine kõigil viiel tütrel ja nende peredel. Lastelaste ala jagab nendega vanaisa Urmas, kelle haruldaste raamatute kogu asub samas. Oma toa sai uude majja ka Mari 95-aastane ema Aino.

Mingeid kahetsusi Urmasel uue maja osas pole. Lisaks peab ta oluliseks, et ehitamine oleks meeldiv.

"Me ei ehita siis, kui see meile vastumeelne on. Mina lõpetan täitsa joonelt ära, kui mulle mingi asi ei meeldi. Võibolla pärast naasen selle juurde ja teen edasi. See ongi minu arust võti, et kui sulle meeldib teha, siis tee. Kui ei meeldi teha, siis leia, kes teeb," lausus ta.