34-aastasest Maria Sepast on märkamatult kujunenud Eesti huumorimaastiku üks kuumemaid nimesid. Piletimüügiedetabelite järgi hetke Eesti edukaim naiskoomik, vaatamata sellele või just nimelt selle tõttu, et tema huumor on provokatiivne, vulgaarne ja kohati väga ropp. 

Tartus sündinud ja suurema osa elust ülikoolilinnas elanud Sepp töötas aastaid turismifirma reisikorraldajana ja elas heas mõtte klassikalist pereelu, kuni 2017 tegi suure kannapöörde, astus ülikooli majandusarvestuse ja finantsjuhtimise erialale ja omandas magistrikraadi.

"Kõige suurem klišee on see, et raamatupidajad on kõige vähem naljakas kontingent üldse. Tegelikult raamatupidajad on väga naljakad. Kui ma alustasin teenusepakkujana büroos, kus oli väga palju raamatupidajaid üheskoos, siis olid minu kolleegid väga naljakad inimesed. Raamatupidamine on väga loominguline tegevus ka veel, nii et seal said kaks maailma kokku," rääkis Sepp.

Kaks maailma said päriselt kokku 2021. aasta suvel, kui Sepp tegi Tartus Möku baaris toimunud open mic'il ehk avatud mikrofoni õhtul ametliku debüüdi püstijalakoomikuna.

Sepp meenutas, et esimene kord lavale minna oli väga hirmus. "Süda tahtis rinnust välja hüpata. Ma ei mäleta selles mõttes laval olekust midagi, blackout. See valgus... Kuuled enda häält... Inimesed pole ju harjunud oma häält kuulma.

"Ja siis Sander Õigus läks minust hiljem mööda ja ütles, et "tubli oled". Lihtsalt möödudes, ei lubanud endaga kontakti astuda. Lihtsalt ütles, et "tubli oled". Siis ma mõtlesin, et siin on midagi, ma pean seda veel tegema. Esimene kord läks piisavalt hästi, et sain aru, et see on minu teema," rääkis Sepp.

Ühelt poolt sai Sepast amatöör-koomik, kelle õhtuid sisustasid etteasted põrandaalustes baarides ja lokaalides rahvast naerutades. Teisalt jätkas ta tõsist valgekraelist karjääri ning tõusis ühe rahvusvahelise telekomiettevõtte finantsjuhiks, kelle vastutada mitmekümne miljonilise käibega firma eelarve. Kuigi sellesse perioodi jääb muidki isiklikke läbielamisi, abielulahutus ja Tartust pealinna kolimine, tundus Sepale, et just stressirohke töö mõjub rängalt tema vaimsele tervisele.

"Ma mäletan ühte hetke, kus ma vaatasin Excelit, kui olin töötades jõudnud kuhugi, kus ma teadsin, et oh, valmis sai! Võtsin siis mingi filtri maha ühel tulba, sealt tuli veel sada rida ja ma lihtsalt hakkasin karjuma oma läpaka peale. Sain aru, et ma ei jõua seda täna ära saata. Olin enda peas mõelnud, et maailma lõpp saabub, kui ma seda Excelit täna ära ei saada, sest olin juba nii intensiivselt üle töötanud. Lükkasin läpaka kinni, hakkasin nutma, helistasin emale ja ütlesin, et ei suuda enam. Olen magamata, ei suuda teha seda faili lõpuni, ei suuda kellegagi suhelda. Lähedased kutsusid korrale ja käskisid haiguslehe võtta," rääkis Sepp.

Sepp jättis hästitasustatud kontoritöö ja finantsvabaduse ning pühendub nüüd täiskohaga meelelahutaja karjäärile ja loomingulise vabadusele. Etendused on eranditult välja müüdud. Sepa sõbra ja koomiku Aleksander Eeri Laupmaa sõnul ootavadki inimesed lihtsat huumorit, et kasvõi hetkeks olmemuredest välja lülitada.

"Ajad on keerulised, inimesed siplevad igasuguste hädade ees, vahet pole, kas need on reaalsed ja käegakatsutavad või ettekujutletavad. Tänapäevane elu arusaadavalt ju tekitab inimestele ikkagi väga-väga tugevat stressi ja pinget. Väga arusaadav, miks veedetakse oma neljapäeva õhtut huumorietendusel, kui saab tunniks-paariks aja maha võtta ja naerda, mitte nende asjade peale mõelda," rääkis Laupmaa.

"Stand-up, mida meie tänapäeval teeme, kasvas välja Ameerika Ühendriikides veel orjade ajal. Selle asja nimi oli stump speech. Inimene seisiski puupaku peal, värvis enda näo mustaks ja mängis lolli mustanahalist inimest, kes maailmast mitte midagi aru ei saa. Kuna tsensuur oli nii tugev, siis see oli ainukene viis, kuidas sai välja öelda asju, mida n-ö heas kultuuriruumis välja öelda ei tohi, sest need on tabuteemad," selgitas Laupmaa.

"Ehk see ongi põrandaalune asi, see ei kuulugi n-ö normaalkultuuri. Kui mingisugusel hetkel kuulub, siis see lihtsalt tähendab seda, et ühiskonna allakäik on olnud väga-väga tugev. Stand-up'i peal peaksidki viltused pilgud käima, sest teemad, mida käsitletakse, on kogu aeg piiri peal," lisas ta.

Sepa sõnul meeldib inimestele lihtne meelelahutus. "Iga kord ei taha mõelda, et mida see lõpp nüüd tähendas ja siis mõelda viis versiooni. Samamoodi, kui minna pärast pikka tööpäeva koju ja panna mingi rumal seriaal peale, mis on naljakas. Meil Eestis on ka neid näiteid. Tahad lihtsalt aju välja lülitada, nautida, naerda. See ongi see, mida ma pakun," märkis Sepp.

Sel sügisel avas Sepp koos teiste kodumaiste tippkoomikutega Tallinnas Telliskivi loomelinnakus asuvas klubis Fonoteek Eesti esimese komöödiaklubi, kus Sepa vastutusala on mõistagi numbrid ja eelarve.