"Fotograafiaga hakkasin tegelema üsna hilises eas, keskkooli päevil. Kunagi oli minu enda tuba pimik. Mul olid permanentselt aknad kinni teibitud ja ilmutivannid toas, seal ma siis elasin ja magasin. Sealt sain ka kemikaalide allergia," ütles näitleja Erki Laur.

Siis tuli digitaalfotograafia, mida Laur suure innuga katsetama asus. "Ühel hetkel mõistsin, et ma ei saa aru, miks peaks veel üks ühtedest ja nullidest koosnev pilt siia maailma juurde tekkima ja siis ma lõpetasin selle ära. Ma teadsin, et kui ma uuesti pildistama hakkan, siis filmile," meenutas Laur. "Filmile pildistamine on Lauri sõnul täiesti teine tähelepanu, teine kontsentratsioon."

Lauri ilmutab oma pilte Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse pimikus. Sealsamas näitusesaalis tabas teda suvehakul tema enda sõnul tõeline valgustus. "Ma pean näitust "Ainult rändaja on võõras" tõenäoliselt viimase aja Eesti näituste kontekstis üheks kõige tugevamaks näituseks. See näitus on tehniline. Juhtus tehniline ime. Taani fotokunstnik Claus Rohland käis 1970. aastate alguses Egiptuses, Iraanis, Süürias ja Türgis pildistamas. Tegi põhimõtteliselt reisipilte kohalikust eluolust. Unustas need slaidid Kopenhaagenis keldrisse kuni tänaseni ning niiskus ja aeg murendasid seda emulsiooni, andsid kihte ja esteetikat, mida kunstnik võib-olla mitmeid kümneid aastaid otsib, enne kui ta selle leiab," nentis Laur.

"Filmilindi fotograafia on äärmiselt aeglane viis teha fotosid. Kuu aja jooksul laetakse Instagrami üles 30–40 miljardit pilti. Kui skaala ühes otsas on need miljardid pildid, siis teise otsas on 36 filmikaadrit," tõi Laur välja.

Laur valmistab praegu üht fotonäitust ette. "Kui ma Rohlandi näitust nägin, sain järsku aru, et see kõik on ühtepidi juba ära tehtud. Ma sain kõigest aru, me oleme selle kunstnikuga täielikud vennad kunstis. Rohland käis näituse avamisel ja mul õnnestus temaga ka vestelda," muheles Laur.

Enne Rolandi näituse nägemist katsetas ka Laur koos oma abilise Mihkel Paidega ja nad põletasid negatiive ning proovisid neid hapetega keemiliselt töödelda, et anda fotole teistsugust esteetikat ja näidata foto materiaalsust, et üks kaader on füüsiline objekt.

"Mul on oma näituseks teada teema, mille poole ma lähen. Fotod võiksid olla tehtud sel aastal ja 1500 aastat tagasi. See on see esteetika, mida ma otsin. Et need fotod oleksid teistsugusest ajast, kui nad on tehtud. Ja mis ma salgan, eks mul on 50 sünnipäev ka augustis tulemas. Näitust ma kindlasti valmis ei jõua, selleks kulub ikkagi aasta, aga võib-olla mõned esimesed suunad, kuhu esteetikasse minna, ja kasvõi ühe pildi saab ka 16. augustil seina peale panna, kutsuda külalised ja öelda, et tegelen sellise asjaga," sõnas Laur.