Koerajuht: jäljekoer Rosinal on suur tahtmine trenni teha
Koerajuht Liisa Kreintaal-Reitsnik oli "Vikerhommiku" stuudios teenistuskoer Rosinaga, kes lõpetas edukalt jäljekoera kursuse ning astus Kaitseliidu teenistusse. Koerajuhi sõnul on Rosinal suur tahtmine trenni teha, mis on teenistuskoeraks saamisel määrava tähtsusega.
Detsembris anti diplomid neljale Kaitseliidu teenistuskoerale, kes lõpetasid edukalt jäljekoertekursuse.
"Kaitseliidus ei ole me ju otseselt ametialaselt, vaid kogu meie tegevus toimub vabatahtlikkuse alusel. Eesmärk oli luua Tallinna koerte grupp, mis koosneb vabatahtlike endi koertest," selgitas viieaastase Rosina omanik, vabatahtlik koerajuht Liisa Kreintaal-Reitsnik.
"Oma ema juurest võeti Rosin ära juba kolmenädalaselt, viienädalaselt jõudis ta hoiukodusse, kust edasi tuli minu juurde. Tema lapsepõlv ei olnud kõige tavapärasem," ütles Kreintaal-Reitsnik, kelle abikaasa töötab Kaitseliidus ning kelle kaudu ta loodavast koertegrupist kuulis.
Enne kursusele pääsemist pidid koerad läbima katsed, kus hinnati, kui motiveeritud on koer, milline on tema närvikava ja kas tal on üldse tahtmist inimest taga ajada ning Rosin kvalifitseeruski.
Koerajuhi sõnul on Rosinal suur tahtmine teha trennis, sest ta tahab saada maiust. Kogu jäljekoolitus tegelikult on üles ehitatud sellele, et koer saaks läbi oma tegevuse preemiat. "See on tema jaoks justkui mäng, toidu otsimine, et tal oleks motivatsiooni seda teha."
Jäljekoera eksam seisnes kahekilomeetrise jälje, mis oli kaks tundi vana, äraajamises. "Nüüd läheb suurem töö alles edasi. Koer on suuteline jälgi ajama, aga sinna ümber moodustub nüüd taktikaline jäljeajamiskoolitus, kus meil on ka tiim ümber, et me vajadusel suudaksime mobiliseerida ennast, et vaenlast maastikul taga ajada ning seda me nüüd alles hakkame uuesti harjutama," kommenteeris Kreintaal-Reitsnik.
Seni ei ole Kaitseliidul teenistuskoeri olnud ja õppustel on kasutatud Politsei- ja Piirivalveameti abi.
Teenistuskoerteks sobivad koerajuhi sõnul koerad, kes on jahikoera tõugu, koerad, kellel on olemas tahe ja kas mängu või toidu motiveeritus, mida saaks koolitusel kasutada. "Koeral peab olema huvi neid tegevusi teha," lisas Kreintaal-Reitsnik.
2023. aasta kevadel koerte grupiga alustades oli koeri kokku kümme, kellest koolituse lõpetas neli koera. "Eelmisel aastal alustas uus grupp, kus on osalisi juba palju rohkem."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Janek Luts