"Minu festivalisuvi algas Sõru Jazzil, kus ma olen juba festivali algusaegadest alates käinud ja mis on minu südamefestival. See on muusikute suur kokkusaamine nagu suguvõsa kokkutulek igal suvel. Mulle meeldib, kui ma saan seal midagi kasulikku teha. Sel korral korjasin lilli, et lava kaunistada ja tegin muusikutele hommikul pannkooke," ütles muusikalitäht Hanna-Liina Võsa.

Võsa käis festivalidel koos oma poja Ottoga. "See suvi oli läbi oma lapse festivali kogemine," lisas Võsa.

Vahel juhtub ka nii, et vabatahtliku töö kõrval Võsa ei pääsegi kontserti kuulama, sest kontsert on välja müüdud ja ei olegi kohti.

"Kogu mu tänavune festivalisuvi saigi teoks tänu mu tutvustele. Õllesummerile jõudsin ka läbi tutvuste, kuna Maarja-Liis seal esines. Maarja ütles, et saab mu kaasa võtta. Kunagi, kui olime 13–15-aastased, käisime Maarjaga suvetuuridel ja nüüd see Õllesummer tõi tagasi kogu selle vana suvetuuride kultuuri. See oli täiesti rännak tagasi lapsepõlve," muheles Võsa.

Võsa täheldas, et festivalid on ikka väga oma eestvedaja nägu.

"Taff:festile sattusin nii, et olin Liisi Koiksoni autojuht, Liisil oli vaja Haapsalust kuidagi tagasi saada. Sellist tunnet küll ei olnud, et tahaksin ise laval olla. Tahaksin olla just vahelüli esinejate ja publiku vahel. Mulle meeldib vaadata, kuidas mingid asjad töötavad, tahan olla vabatahtlik," nentis Võsa.

"Kikumu festival tuli ka väga ootamatult, mu laps tahtis oma sõbraga sinna minna ja kuna ma ka tahtsin minna, siis läksimegi. See oligi suvel mu lemmik festival. Kogu aeg oli huvitav, artiste ma ei teadnud, paljud bändid olid välismaalt tulnud. Kõik oli hästi värske, ei teadnud, mida oodata," meenutas Võsa, kes jõudsid veel ka Treski festile ja elamusfestivalile Meelte Videvik.