"See on nagu öeldakse, et mis on parem kui õlu, kaks õlu. Saksi kohta võiks käia sama teooria," muigas Tafenau. Aimla lisas, et võlu peitub selles, et saksofonimängijatel on oma personaalsed tämbrid. "Heli tekib tegelikult peas, kurgus ja kõris," selgitas Tafenau.

Omavahel saavad Tafenau ja Aimla hästi läbi ja ühe diivani peale mahutakse ilusti istuma. "Siimul on nii palju häid omadusi, lai maailmapilt, tema oskused, näiteks arranžeerimise valdkonnas. Ja seda bändi koos hoida ja toimetada pole üldse lihtne, päris keeruline on hoida 19 tüüpi koos musitseerimas, et see kõlaks ja kõigil oleks lõbus ja tore," kiitis Tafenau. "Mina püüan õppida Tafenault kogu aeg, tal on jubehea tehnika. Olen ka proovinud harjutada metronoomiga, aga ei ole sellist kiirust saavutanud," vastas Aimla.

Varem on Tafenau ja Aimla võtnud ette koos ka pööraseid ettevõtmisi. Näiteks kutsus Tafenau Aimla ükskord taeva alla tõstetud õhtusöögile pilli mängima. "Selgus, et suure kraanaga tõstetakse suur alus üles koos sööjate ja ettekandjatega. Aga sinna kõrvale tõstab mingi pisike kökats mingisuguse aknapesijate korvi, kuhu me pidime sisse minema mängima. Vanasti mul oli kõrguse kartus päris suur, aga pärast seda nädalat... see on ravi, mängige 60 meetri kõrgusel pisikeses boksis," rääkis Aimla.

"Hommik Anuga" saates esitati Aimla lugu "Voucher". "See on elus õppetund sellest, kuidas riietus mõjutab inimeste suhtumist sinusse. Tulin lennukiga otse kontserdile ja lend jäi ära, aga ma olin juba ülikonnas, sest oli selge, et lähen kontserdile õhtul. Siis rääkisin ära, et mul oleks ikka väga vaja minna, et äkki saab mõne kiire lennu, et ma oleks seitsmeks Tallinnas. Siis mõõtis mind seal pilguga, vaatas, et tähtis mees ja kõik lennud sain ning sain ka vautšeri, millega sain kõhu täis süüa," rääkis Aimla.