Seppar tõdes, et kuna tal on väike ja veidi suurem laps, siis ei ole esiettekande tähtsus enam see, mis ta oli enne lapsi. "Lastega on olme ja kergelt magamata öö seljataga, tegeled argiste asjadega ja võib-olla korraks jõuad mõelda, et ahjaa, mul on täna esiettekanne, pärast pean proovi minema," tõdes Seppar.

"Ma mäletan, et vanasti oli esiettekanne ja proov hoopis teiste mõõtmetega kui praegu," lisas ta.

Lühikesest ja intensiivset prooviprotsessist õppis Seppar, et endas ja oma ideedes tuleb olla hästi kindel. "Ja ka uskuda oma ideedesse. Kui sina ei ütle, kuidas sa seda asja paremini soovid, siis keegi teine ka ei ütle, sest nemad ju ei tea, kuidas ma seda teost ette kujutan. See õpetas meelekindlust, enesekindlust, konkreetsust, kiirust, mitte kahtlemist. Pead tõesti olema valmis," rääkis Seppar.

"Tulv" on kirjutatud Eesti Festivaliorkestrile ja Paavo Järvile. Kristjan Hallikult sai Seppar enne teose kirjutamist juhistena teose pikkuse, festivali teema ja koosseisu suuruse.

"Festivali teema ehk loodus aitas mind väga. Kuna see on minu jaoks üldiselt väga südamelähedane. Ma olin just ka kirjutanud ERSO-le, seega tundus, et mul jäid mingisugused soovid rahuldamata. Tundsin, et tahaksin edasi proovida, sest orkester on minu jaoks üsna uus instrument. Nii võimaluste rohke, huvitav ja mitmekesine. Ma lihtsalt läksin eelmisest teosest "...viimase siiluni tagasi" mingis mõttes edasi," selgitas Seppar.

"Teoses "...viimase siiluni tagasi" oli idee, kuidas loodus võtab inimestelt oma maa lõpuks tagasi. "Tulvaga" oli mul kogu aeg üleujutuse mõte peas ja samas ka paratamatuse tunne. Kirjutama hakates tundsin seda kogu aeg. Hakkasin otsima, kuidas seda muusikas väljendada. Mingit lõiku kuulsin ka öösel unes, ärkasin üles ja sain aru, et mul ketras peas mingi materjal ringi. Hommikul üritasin selle ka ära noteerida," rääkis helilooja.

"Üleujutuse-mõtetega läksin mingil hetkel nii kaugele, et teos muutus minu jaoks hästi ängistavaks ja raskeks. Hakkasin ka helgemaid momente otsima, et seda vee helgemat poolt näidata. Kuna maailm meie ümber on üsna rusuv, siis ma ei taha, et ka muusika sellele kaasa aitab. Tunnen, et vajan muusikas siiski helgust," nentis Seppar.