"Korrastamine leidis minu. Sel hetkel, kui sellele taipamisele jõudsin, et korrastamine ja süsteemi loomine on minu eluülesanne, sai minu jaoks üks pusletükk paika. See oli midagi, mida ma olin lapsest saadik vajanud, korda enda ümber," ütles professionaalne korrastaja Ülle Tammik. "Korrastamine on mentaalselt ebamugav teenus, sest sa pead otsustama, mis jääb ja mis läheb. Kui sa ise seda teha ei suuda, siis siin tulebki appi professionaalne korrastaja, kes aitab sul neid otsuseid teha."

Professionaalse korrastaja eesmärk on see, et kord kodus oleks püsiv. "See töötab ka siis, kui sul on raske, energiat ei ole, elus on keerulisemad ajad. Kodune süsteem toimib kõigi jaoks," nentis Tammik.

Korrastamismeetodeid on hästi palju. Lisaks KonMari meetodile on veel 15 korrastusmeetodit. "Lihtne on alustada prügikotiteraapiaga. Võtad prügikoti ja käid sellega elamises ringi, sest kõik, mis on prügi läheb, elamisest välja. Siin tuleb silmas pidada muidugi, et sa ei viska kõike ühte konteinerisse. Kui lähed liiga detailseks, jooksed ka kinni. Samamoodi jooksed sa kinni, kui alustad korrastamist emotsionaalsetest asjadest," tõi Tammik välja.

Üks meetod on lihavõttemunade jaht. "Võtad ühe korvi või kasti ja kogud kokku aarded. Siis on not mess meetod, mis tähendab, et sa korrastad kohe ära, paned asjad kohe õigetele kohtadele, mitte ei kuhja neid kuhugi hunnikusse, et hiljem sorteerida. Sa tead, kus see asi käib ja paned asja kohe sinna tagasi. Mida suuremaks hunnik läheb, seda keerulisemaks alustamine muutub. Kui mingi asja tegemine võtab aega vähem kui minut, siis teed selle kohe ära. Kiire ongi selle pärast, et asjad ei ole loogilise koha peal ja sa pead asju kogu aeg otsima. Kogu aeg käib elamises möll," muheles Tammik.

Korrastaja sõnul peab üle vaatama oma prioriteedid. "Asjad, mis on tüütud ja ebamugavad, nende tegemise jaoks sa ei leiagi aega."

Tammikul ei ole kodus suurt iganädalast koristusaktsiooni.

Koristamise ja korrastamise suur ja sügav erinevus tuleb sellest, et korrastamine on emotsionaalne töö, sellega tulevad üles erinevad tunded. "Kodu võiks olla su turvasadam, kuhu on hea tulla ja kus hea olla, kus pole liigset visuaalset müra, millega sa tunned, et kodu väsitab sind rohkem kui tööpäev. Kodu on koht, kus laadida akusid," tõdes Tammik.

Korrastaja näeb tänapäeval väga palju ka üksildust. "Asjad annavad sulle turvatunde, sa oledki kodus asjade otsas ja loobud inimestega suhtlemast. Sa ei kutsu enam inimesi endale koju, sest sa häbened oma kodu. Sa ei taha, et keegi näeb, kuidas sa tegelikult elad," nentis Tammik.

"Mina lapsena vajasin kodus korda, sest ATH-lapsena oli mul niigi peas kogu aeg rokk-kontsert. Mind rahustab teadmine, et kõik minu ümber on korras. Pahandasin lapsena oma emaga, kuidas ta nii korratus kodus elada saab," meenutas Tammik. "Ema tegi käsitööd, vaatas mind üle oma töö ja ütles: "Tead, mind absoluutselt ei huvita."

"Korrastamise juures on alati kolm mina. On mina, kes on need asjad soetanud, on tänane mina, kes tahab rahu ja kergust ja on tuleviku mina, et äkki mul pole võimalik tulevikus neid asju osta, äkki viskan ära asja, mida mul on vaja. Korrastamine ja korras keskkond mõjutab otseselt inimese enesetunnet, suhteid ja igapäevast toimetulekut. Asjadest loobumine on nagu kaalulangetus. Kaalutõus on ju sageli seotud ka sellega, et sa ei taha oma tegelikku mina välja näidata. Sa ei teagi, kes sa nende kilode või asjade all oled. Lõpuks kes on see, kes seal tühjas toas vastu vaatab, ma pean selle tundega tegelema, mida ma elult tahan," tõdes Tammik. "Kas see asjade rohkus sulle annab midagi või võtab. Kui võtab, siis tuleb sellega tegelema hakata."