Kahe aasta eest debüütalbumi avaldanud Tiidu sõnul oli ta pärast plaadi avaldamist täiesti tühi. "Ma ei tundnud üldse, et tahaksin midagi kirjutada ja natukene kartsin, et enam ei tulegi seda tunnet. Olen selline muusika ja laulja, et ma otsin enda jaoks alati äratundmisrõõmu, kus ma saan aru, et see asi on nüüd õige. Ja peale kõige uuema loo "(Jääb terve maailm) meile kahele" valmimist ma tegelikult nutsingi õnnest," rääkis Tiit.

"Olin seda nii kaua otsinud, aga selleks läks päris palju aega. Ei kirjutanud pikka aega midagi, kui üritasin, siis sain aru, et see ei kõneta mind, aga sellest tundest tuleb üle saada ja elada elu. Sellest ma olen ka aru saanud, et mingi hetk tahtsin lugusid kirjutada kiiremini, kui ma elada jõuan. Stuudioruumis lihtsalt niisama midagi välja imeda ma ei suuda," lisas ta.

Tiit tõdes, et värske singel on omamoodi kursimuutus. "Ma olen sellest n-ö raadiopopist natukene kõrvale liikunud. Võib-olla on "ajatu" sõna, mida mulle kasutada meeldib. Ja sellist muusikat kuulan ka hetkel ise. Tunnen, et kuulan järjest rohkem vanemaid lugusid, seega on ka kursimuutus sellise "ajatuse" poole olnud hästi loomulik."

Tiidu värske lugu valmis koos produtsendi ja helilooja Sten Šeripoviga. "Mina teadsin Steni sellepärast, et Jüri Pootsmann on mul väga hea sõber ja olin ikka kursis, kellega Jüri esimene album valmis. Meie ühine tuttav on ka Kristjan Kallas, kes on minu bändi trummar ja ühtlasi ka Vaiko Epliku ja Eliidi trummar, kus mängib ka Sten. Olime Kristjaniga kuskil kontserdil, rääkisin talle, et kirjutan klaveril vaikselt uusi demosid ja ta küsis, et miks ma Steniga ei kirjuta muusikat. Siis mul läks lambipirn tööle, arvasin, et see on geniaalne mõte ja kirjutasingi kohe Stenile," meenutas Tiit.

"Kui kohtusime, siis olin natukene närvis ja ärevil, vaatasin, ja vaatan siiamaani, talle alt üles ka. Aga see esimene kohtumine oli nii tore, andsin kohe teada, millest ma oma albumit kirjutada tahan. Sten resoneerus selle temaatikaga ja siiamaani on väga tore," jagas laulja.

"(Jääb terve maailm) meile kahele" saigi alguse Šeripovi kitarrikäigust. "Ma hakkasin sinna peale laulma meloodiat. Me ei otsinud seda, vaid see lihtsalt tuli. Esimese paari minutiga oli selge, kuidas see lugu kõlama hakkab. Alguses tulid ingliskeelsed sõnad, mille me pöörasime siis eestikeelseks," rääkis Tiit, kes võtab koos Šeripoviga ette ka albumi kirjutamise. Plaat näeb ilmavalgust sügisel.

Sarnaselt enda muusika kirjutamisega on Tiit ennast ka muusika kuulajana veidralt teelahkmelt avastanud. "Viimasel ajal on olnud tunne, et otsid ja otsid, aga ei leia seda, mis kõnetaks. Ja mitte ainult teiste puhul, vaid ka iseenda puhul on see teekond olnud selline. Otsing, et kirjutada midagi sellist, mis tekitaks tundeid. Teiste artistide ja nende lugude puhul on see ainus indikaator, millest mina lähtun. Vahepeal mul oli reaalselt kriis, ma ei kuulanud üldse muusikat," nentis lauljatar.

"Võib-olla on see normaalne asi loomeprotsessis, et eraldad ennast kõigest muust. Aga jah, on olnud selline naljakas vaikuseperiood, suhteliselt vähe kuulan muusikat, aga siiski tooksin välja, et üle pika aja tekitas minus väga erilisi tundeid Rosalía viimane album "Lux", mis oli minu kõrvale väga värske. Kohe läksin ta kontserdile ka ja see oli erakordne. See oli minu elu parim kontsert," lisas Tiit.

"Kogu album tervikuna tekitas tunde, et kogu aeg ei peagi midagi uut sind haarama ja suuri tundeid tekitama. Vahel ootadki pool aastat, et lõpuks midagi kõnetaks ja enda muusika puhul samamoodi," märkis ta.