Laiul lambaid kasvatav pere: vahel tassime lambaid lausa seljas
Pasilaiul 400 lammast karjatav Indreku talu peremees Argo Jõesoo rääkis "Maahommikus", et kaheksa aasta jooksul on juhtunud igasuguseid ekstreemseid asju. Perenaine Kaia Lepiku sõnul peavad nad vahel lambaid lausa seljas laiu teisest otsast parvele tassima.
"Siin on kadakasopid, kuhu vahele lambad end ära peidavad. Lammaste karjatamise koha pealt on plaan need sopid maha võtta, et nad ei saaks sinna varju pugeda. Suurem eesmärk on aga kadakaid, mis poollooduslikule kooslusele trügivad, vähendada, et poollooduslikke kooslusi taastada," selgitas Vormsi vallas Pasilaiul lambaid karjatav Argo Jõesoo, miks laiul käib juba vilgas tegevus, kuigi lammaste saabumiseni on veel mõni kuu aega.
Maha võetud puud põletatakse. "Need tuleb ära puhastada ja põletada," tõdes Indreku talu peremees Jõesoo. "Kadaka tüvest teevad Haapsalu mehed võinugasid."
Igal kevadel võtab Jõesoo lammastega ette teekonna väikesele laiule Väinameres ja nii juba kaheksa aastat.
"Mai lõpuks peavad lambad laiul olema, laias laastus toon siia 400 looma. Suveperioodil käin neid aeg-ajalt laiul vaatamas, ise teen suvel mandril heina. Põhikarja viime mandrile tagasi septembris-oktoobris, oleneb ilmast," nentis Jõesoo.

Pasilaid kuulub riigile ja Jõesoo rendib seda RMK-lt. "Keskkonnaamet tekitab tingimused, mille alusel ma pean seda majandama. Karja suurus on ka ette nähtud, see on vastavalt hektaritele, loomkoormus tuleb täis tagada."
Jõesoo toimetab ka kõrvallaiul. "Pasilaid on 51 hektarit, kõrvalasuva laiu suurus on 11 hektarit, sinna läheb kuni 80 looma," tõi Jõesoo välja.
"Siin laiul käimine on väga tore vaheldus, siin on väga aeglane olla. Lapsed väga naudivad, ajavad lambaid taga, käime ujumas, meil on suurtest kividest lõkkekoht, kus me teeme süüa ja telgime," ütles Indreku talu perenaine Kaia Lepik. "Lapsi maal kasvatada on väga mõnus."
Lepik meenutas, et kui ta esimest korda lammast nägi, jooksis ta mehe selja taha. "Hakkasin kartma. Viimastel aastatel on aga kuidagi nii juhtunud, et meie Argoga kahekesi toome viimase satsi lambaid ära. Mõni lammas jääb põõsastesse ja siis on nii, et Argol on üks lammas seljas ja teine on kaenlas, aga üks lammas on veel. Ma võtan siis ise selle lamba selga," muheles Lepik, kes on mitmeid kordi lamba oma seljas laiu ühest otsast teise parve peale tassinud.
"Ikka igasuguseid asju on juhtunud, oleme mere peal kinni olnud ja igasugust tsirkust näinud. Nüüd on meil korralik parv korraliku mootoriga ja 70 lammast saame ühekorraga peale panna. Elu on vägev, aga selline elu peab meeldima. Mulle sobib, muidu ma poleks juba kaheksa aastat seda teinud," sõnas Jõesoo. "Laidude majandajaid on aga pigem vähe, neid võiks ikka rohkem olla."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Maahommik", intervjueeris Coco Rõõmusaar






