"Meil on nüüd kõik lambad poeginud ja meil on 18 väikest tallekest. On läbi see keeruline aeg," ütles lambakasvataja Lenna Kuurmaa. "Naudime kõiki neid ülesandeid, mida maal tuleb teha ja alati kõiki ei naudi ka, vahepeal on ikka väga raskeid momente ka."

Kuurmaa sõnul tundus lammaste võtmine õige otsus just Ilmaveere restorani silmas pidades.

"Väga pikalt tellisime lambaliha kuskilt Uus-Meremaalt ja see ei tundunud kuidagi mõistlik," lisas lambakasvataja Lauri Mäesepp.

Kõige väiksem talleke Tiiu sündis vaid paar päeva tagasi ning kuna olid öökülmad, pidi tallekese tuppa elama viima.

Kuurmaa ise pidi ka ühe tallekese sünnituse vastu võtma. "Ma olin korra varem näinud, mismoodi see toimuma hakkab, mis protsess see on. Meil on siin ka abilised, õpetajad ja mentorid, kes meid juhendasid ja näpunäiteid andsid, mida ja millal teha," selgitas Kuurmaa. "Pead ennast lihtsalt usaldama, kas on vaja alati juurde minna ja ega ei olnudki kogu aeg vaja, lambad said ise hakkama."

"See, kui Lenna kätega juurde läks, oli pigem erandlik situatsioon," lisas Mäesepp.

"Meie otsus maale elama tulla, oli kohe algusest peale väga tugev. Oleme selle otsuse küljes päris kindlalt kinni. Olgugi et siin on proovilepanekuid ja me kuidagi hangime neid proovile panevaid olukordi ise ka juurde, kasvõi nende lammaste näol, aga see elu siin maal on nii väärtuslik ja põnev. Me ei ole enam suvitajad siin. Sellele otsusele kindlaks jäämisele on kaasa aidanud ka kogukond, kes siin Setomaal on," lisas Mäesepp.

"Maaelu on olnud meie teadlik valik," tõdes Kuurmaa.