"Tarru Maraton oli sel aastal eriline selles mõttes, et oli väga külm. Minu jaoks oli see seitsmes Tartu Maraton. Eriline oli ehk ainult see numbrimärk 1112, mille ma sain. Ühel laskumisel oli näha, et üks kaassõitja on hädas. Tegemist oli lauge laskumisega, kus teised kaassuusatajad olid talle juba appi läinud, abivajaja oli asetatud külili asendisse," meenutas kardioloog Martin Serg.

Kohale jõudes selgus, et inimene ei hinga normaalselt ja pole ka teadvusel. "See tähendab, et inimesel on äkksurm," tõdes Serg, kes alustas kohe elustamist.

"Paraku on seda minuga kaks korda juhtunud. 2018. aastal osalesin esmakordselt Tartu Maratonil ja see juhtus 30. kilomeetril, kui alguses tundus, et suusataja oli krambihoos. Kui me räägime äkksurmast, siis ongi nii, et inimestele tundub, et inimene on lihtsalt teadvuseta ja ei hinga, ja vahel võibki olla väga raske aru saada, kas tegemist on äkksurmaga või mitte. Kui vähegi äkksurma kahtlus on, et inimene on teadvuseta ja ei hinga normaalselt, siis peab inimese kohe keerama selili ja koheselt alustama südamemassaaži," nentis Serg.

Kardioloogi sõnul ei tohi massaaži karta ega sellega viivitada. "Kõige hullem mis saab juhtuda, on see, et ei alustata südamemassaaži, mingit kahju sellega inimesele teha ei saa."

2018. aastal ei lõppenud lugu õnnelikult. "Sa võid olla keset metsi, keset põlde, kaugel tsivilisatsioonist. Sel aastal saabus abi väga kiirelt, vaatamata sellele, et me olime erinevatest asustatud kohtadest väga kaugel," tõdes Serg.

Kardioloog tänas kõiki, kes jäid abivajaja juures peatuma. "Me tegime seda ühtse meeskonnana. Sinna tuli peagi ka minu regionaalhaigla kolleeg, Helen Kask, meie anestesioloog, kes oli samuti suusataja, tema ei olnud ka töökohustusi täitmas, ja arste tuli veel juurde, masseerisime vahetustega," selgitas Serg.

Abi arstlike abivahendite näol jõudis abivajaja juurde ka väga kiiresti. "Väga põhjaliku töö on teinud Tartu Maratoni meditsiinitiim eesotsas Andras Laugametsaga, väga hästi oli kõik ette valmistatud, tänu sellele oli see lugu ka õnneliku lõpuga."

Alati ei saa me Sergi sõnul oma tervisemuresid ette näha. "Ka see inimene oli väga hästi maratoniks valmistunud, suusatanud samal hooajal 500 kilomeetrit, teinud sõudeergomeetril trenni, eelnevalt ka rattatrenni," tõdes kardioloog.