Kardioloog: naised on südame mõttes alahinnatud ja -ravitud
Kardioloog Anu Hedman ütles "Hommik Anuga" saates, et naiste seas on näha tõusutrendi südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuse osas. Oma lood rääkisid infarkti üle elanud Kerli Maro ja Tiina Meeri.
Järgmisel nädalal tähistatakse südamepäeva. Kui südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul räägitakse üldiselt meestest, siis seekord on fookus naistel.
ITK südamekeskuse kardioloog Anu Hedmani sõnul on naiste hulgas kahjuks näha tõusutrendi südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuses. Põhjus seisneb Hedmani sõnul selles, et naised on südame mõttes alahinnatud ja -ravitud. "Naiste sümptomid on natuke teistmoodi kui meestel. Me oleme kogu aeg arvanud, et naine on evolutsiooniliselt kaitstum, seda vähemalt menopausini. Menopausis hakkab asju juhtuma, naise organism hakkab paraku vananema ja mõnikord üsna kiiresti."
Ägeda infarkti ja insuldi puhul on Hedmani sõnul nähtud, et naine pöördub abi poole hiljem. "Naistel on natuke teistmoodi sümptomaatika, infarkti puhul pole sellist klassikalist valu, mis kuskile kiirgub. Naine võib öelda, et ta on lihtsalt väga väsinud, mingi imelik raskus on rinnus, vanematel inimestel segasusseisund. Me ei tunne ära seda sümptomaatikat, kuna naistel see lihtsalt on teistmoodi," rääkis ta ja märkis, et tänu sellele jõuab naine ka haiglasse hiljem ja saab abi hiljem.
Kunstiõpetaja Tiina Meerit tabas infarkt 11 aastat tagasi peale ujumas käimist. "Esmaspäeval ma pidin uuesti kooli minema, ma olin teinud väga suure portsjoni tööd, mis tähendas, et see oli kindel ületöötamine. Aga ma olin väga positiivselt meelestatud, mul polnud midagi viga, mul pole olnud ühtegi haiguslehte elus," rääkis ta. Peale ujumist riietudes tõstis naine käe, et haarata ülemiselt riiulilt riideese. "Sel hetkel ma tundsin, et minust nagu lahkub midagi, mul ei olnud ühtegi valu," meenutas ta. Meeri teadis oma mehe palatikaaslase näitel, et ta ei tohi end püsti ajada, mistõttu roomaski ta 60 meetrit valvetöötajani, kes talle lõpuks kiirabi kutsus.

Kerli Marot tabas insult aga 10 aastat tagasi alpides lumelauaga sõites kukkumisest tekkinud trauma järgselt. "Ma ei saanud algul kohe aru, et peas üldse midagi viga on, puus oli valus, püsti tõusta ei saanud, mägi pandi kinni, kutsuti kohale helikopter," rääkis naine. Itaalia haiglas veetis ta kolm päeva, mille jooksul kujunesid välja ka peavalud. Riske eirates lendas aga Maro koju, kus peavalud aga ei läinud üle.
"Käisin ka perearstil uurimas, et peavalud lähevad üha hullemaks, aga pole nii hull, et peaks EMO-sse pöörduma. Võib-olla siit tulebki hea näide, et naised arvavad, et probleem on väiksem, kui probleem pole suur," rääkis Maro, kel ühel laupäeva hilisõhtul 9-aastase tütrega kahekesi kodus olles käiski pead pöörates kaelast krõks läbi. "Siis oli see, kus vajud ära, enam püsti ei suuda seista. Esimese hooga kiirabisse ei helistanud, vaid helistasin sõbrannale, kes on meditsiini õppinud. Ta ütles, et ära oota, kindlalt kutsu kiirabi." Kiirabisse jõudes ei näinud Maro enam midagi, pea käis meeletult ringi ja ta oksendas pidevalt. Peale paari päeva intensiivravipalatis, öeldi talle, et tal oli olnud ajuinfarkt. Maro pidi õppima uuesti käima õppima, peapööritus ja topeltnägemine kestsid nädalaid.
Mõlemad naised päästis see, et nad said abi piisavalt kiiresti. Doktor Hedman paneb inimestele südamele käia regulaarselt tervisekontrollis. "Iga üle 30-aastane inimene võiks teada oma vererõhku, kolesterooli. Võiks teada, mis on tema geenikaardis. Me teame kõik, milline tervislik eluviis peaks välja nägema, aga eluviisi muuta, on üks kõige raskemaid asju üldse, inimene on oma harjumuste ohver. Suitsetajad naised jõuavad meieni varem või hiljem," rääkis südamearst ja märkis, et naiste seas on ka oluliselt rohkem vererõhuhaigust ja ülekaalu, suhkruhaigust kui meeste seas. "Selliseid asju on nii lihtne teada saada, ennetada. Riskid peavad olema maandatud, siis me jõuame mäele ja neid eestlasi on kunagi rohkem ka," sõnas Hedman.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba.