"Mootorrattaid olen kindlasti üle saja teinud ja minimõõdus autosid 30–40," ütles metallimeister Ingmar Noorlaid, kes viimased 15 aastat veedab kogu oma vaba aja koduõuel asuvas tillukeses töökojas minimasinaid meisterdades.

Ametilt arheoloog alustas selle hobiga 2008. aastal, kui ühele sõbrale oli 40. sünnipäevaks vaja teha miniauto. "Kambakesi keevitasime midagi kokku. See oli toona hästi algeline ja sealt sai toona see hobi minu jaoks alguse."

Vahet pole, mida ta täpselt tegema hakkab, aga alati alustab ta tagaratastest. "Enne kui ma üldse midagi tegema hakkan, vaatan portsu pilte ja prindin välja. Mida aeg edasi, seda detailsemaks ma lähen. Idee on maksimaalset täpsust saavutada. Kui minu autot vaatab inimene, kes seda masinat päriselus tunneb, et ta saaks kohe esimesest pilgust aru, mis margi ja aasta autoga on tegemist."

Üldse ei meeldi talle istmeid teha. "See on salongi tegemisel kõige tüütum osa. Kõige huvitavam on teha igasuguseid konkreetse masina spetsiifilisi väikeseid detaile, sest need on kordumatud," selgitas meister. "Väga tahaks hakata katsetama seda, kuidas autol uksi lahti teha, praegu uksed lahti ei käi."

Arheoloogi ameti vahetas mees mõni aeg tagasi automehaaniku töö vastu.

"Metalliga on hea lihtne, metall kannatab mõnusalt narrimist. Kui sul ikka sassi läheb, siis sa lõikad selle puruks ja keevitad uuesti kokku," tõdes Noorlaid.

Kõige keerulisem on paika panna auto suurust. "Kui sul on ainult pilt ja neli kuullaagrit. Ma pean pikkuse ja laiuse suhte paika saama, enne kui ma hakkan päriselt midagi tegema. Sellega läheb vahel ikka natuke puusse. Olen küllalt neid keskelt pooleks lõiganud ja lühemaks või pikemaks teinud," muheles metallimeister.