Türi raamatukogu tegi teoks toreda mõtte näidata oma ruumides kogukonnaliikmete põnevaid kogusid. Näitus "Portselanist sammud" annab ülevaate ühest esmapilgul ootamatuna näivast kogumisobjektist nagu minijalanõud.

"See kõik on kogutud kümne aastaga," ütles Türi põhikooli soome keele õpetaja ja Ukraina õpilaste koordinaator Ave-Maria Tootsi.

Kollektsiooni kõige esimese eseme omandas Tootsi juba 11-aastasena. "Meil oli tüdrukutega toona komme vahetada asju, äritseda. Mina sain väikese saapakese, mis oli tegelikult nõelapadi," meenutas kollektsionäär. "Paljudel esemetel ongi olnud praktiline väärtus. Näiteks tubakakottidena, napsuklaasidena, võtmehoidjatena, kammihoidikuna, vaasikestena, tuhatoosidena, jõuluehetena."

"Jalanõud on juba tuhandeid aastaid olnud rikkuse ja õnne sümbol. Vanasti kingiti jalavarje noorpaaridele pulmadeks. Pisikesi jalanõusid kingiti ka tittede sünni puhul," nentis Tootsi. "Minijalanõusid on kuuldavasti leitud ka vanast Egiptusest haudade väljakaevamistelt, kus hauda on kaasa pandud väikesed sandaalid."

1950. aastatel turundas üks ameerika jalanõude tootja oma jalavarje niimoodi, et saatsid klientidele koju minijalanõud, ja kui meeldis, sai oma mõõdus jalanõud tellida.

"Mina hoian oma kogu majapidamise kõige paremas kohas ehk tualettruumis. Mees on sinna ehitanud riiulid, aga juba on need riiulid liiga väikesed. Mõned ilusad saapakesed on läinud katki justnimelt peremehe käe läbi. Need on nii õrnad, et kui sa vastu lähed, siis kohe puruneb," sõnas Tootsi.

Minijalanõude kollektsiooni juures meeldib Tootsile just mängu ilu. "See on minu jaoks nagu mäng, ajada jälgi, kelle käes see on olnud, kust ta minuni on jõudnud. See on natuke nagu enda argipäevast välja lubamine. Kuna need meenutavad natuke muinasjututegelaste jalanõusid, siis see on täiskasvanud inimese muinasjutumäng. Kui pidada nii tõsist ametit nagu õpetaja oma, on täitsa mõnus tegeleda vahelduseks millegagi, millel pole mitte mingisugust aru ega otsa, ega mingit mõtet," muheles Tootsi.