Miniatuurse kolhoosimaailma looja: igal detailil on siin oma lugu rääkida
Maaülikooli õpetaja Taavi Leola rääkis "Prillitoosis", et pikkade õhtutundide jooksul sündinud miniatuurse kolhoosimaailma igal detailil on oma lugu rääkida. Leola sõnul sai hobi alguse kodutalu ajaloo uurimisest ja huvist erinevate põllutöömasinate vastu.
Eesti Maaülikooli farmitehnika ja tööohutuse õpetaja Taavi Leola õhtutunnid kuuluvad hobile, millest sündis minikolhoos, kus kõik traktorid, tööriistad, hooned ja põllud on tegelikust suurusest 35 korda väiksemad. Kolhoositeemaline minimaailm on nüüd kõigile vaatamiseks väljas Eesti Põllumajandusmuuseumis.
"Minu huvi kolhoosi vastu sai alguse kodutalu ajaloo uurimisest. Kuna pildimaterjali oli vähe, siis tekkis mingil hetkel soov, et võiks neid asju kuidagi reaalselt ise luua ja ette kujutada, kuidas asjad omal ajal olid," nentis Leola.
"Ma üritan teha ikkagi niimoodi, et igal meisterdatud masinal on ka mingisugune lugu, ma ei võta päris suvalist masinat. Kõigepealt katsun leida foto, uurin ajaloolist materjali, ja selle põhjal ma need masinad taasloon," selgitas minimaailma looja.

Leola sõnul on siin näiteks veoauto mudel, mis osales Võrus tanki mahavõtmisel koos sarnase treileriga. Minimaailmas on esindatud huvitavad nõukogudeaegsed masinad nagu diagnostikabuss, Tallinna kaubamaja auto.
Leola üks esimesi valmistatud mudeleid oli motoroller, mille ta tegi vanaisa motorolleri järgi. "Rollerit kutsuti sipelgaks. Selle tegemiseks kulus mul kaks-kolm kuud, täna teeksin selle paari päevaga valmis," muheles Leola.
Leola ise ei ole kolhoosi ajal väga palju elanud. "Minu lapsepõlve ajal veel oli kolhoos, aga vanemate talu jäi kolhoosikeskusest natuke eemale. Isa töötas põllumajandusakadeemias ja mu esimesed ronimised olid ikkagi kombainide ja masinate peal, ja mingil hetkel on ka mu töö viinud mind selle raja peale. Olen käinud vanu kolhoosikomplekse mõõtmas ja pildistamas. Sealt see armastus on tulnud," meenutas minikolhoosi looja.
Kindlasti on masinaid ja maju, millega minimaailma veel täiendada saaks, aga mingil hetkel tuleb Leola sõnul mõistlikkuse piir ette. "Tuleb ka muude asjadega tegeleda. Kodus väga palju ju ruumi ei ole, et kogu seda maailma sinna paigutada. Kolhoosi töökoda, bensiinijaamad, teha võiks veel palju," sõnas Leola.
Näitus "Vaata, ma kahandasin kolhoosi" on Eesti Põllumajandusmuuseumis avatud aasta aega ehk 14. veebruarini 2027.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Prillitoos", intervjueeris Aivi Parijõgi






