Kuigi iga inimese nahk on erinev ja seetõttu on ka keeruline anda juhiseid, mis kõigile sobivad, rääkis nahaarst Bret Kaldvee "Terevisioonis", et näo kreemitamine on miski, mis külmal ajal kõigi rutiini kuuluma peaks.

"Mida me igapäevases praktikas näeme, eriti meeste puhul, kes ei ole harjunud kreemi kasutama, siis see silmaümbrus läheb sagedasti ketendavaks, kuivaks, võivad tekkida isegi lõhed. Nii et silmaümbruse eest hoolitsemine on praegusel ajal eriti oluline."

Silmaümbrust nahka võib niisutada ka tavalise näokreemiga, sest spetsiaalsed silmaümbruskreemid ei pruugi kõigile sobida, märkis arst.

"Seda selle tõttu, et silmaümbruse nahk on hästi õhuke ja väga paljudel patsientidel, kes hakkavad silmaümbruskreeme kasutama, võivad teatud silmaümbruskreemid põhjustada nahaprobleeme. Seal olevad erinevad aktiivained, retinoidid ja vitamiin C võivad hoopis ärritust tekitada."

Kui aga sellega probleeme ei ole, on silmaümbruskreem Kaldvee sõnul hea lisavahend, millega nahka toetada.

"Kreemi sees võiksid olla näiteks hüaloroonhape, keramiidid, aga ma ei ütleks, et see on 100 protsenti absoluutselt kõigile vajalik. Küll aga on kõigil sada protsenti vaja mingisugust kreemi silma ümber kanda," lausus ta.

Ta selgitas, et silma alla sobivad näiteks õrnale nahale mõeldud niisutavad kreemid. Kui silma ümber on tekkinud ketendav, natukene sügelev ala, siis võib apteegist osta ka cica-kreeme, mida dermatiidikolde peale panna. Kui see ei aita, tuleks arsti poole pöörduda.

Ka see, millal kreemitamisega alustada, on Kaldvee sõnul individuaalne.

"Kui patsiendil on juba lapsepõlves selline kuivem nahk olnud, ta on atoopilise dermatiidi all kannatanud, siis tegelikult need inimesed peavad põhimõtteliselt enda nahka kreemitama alates esimesest elupäevast kuni kõrge eani. Aga kui tegemist on sellise väga hea nahaga patsiendiga, ei ole muresid, siis võib-olla võiks hakata mõtlema silmaümbruskreemidele 30. eluaastast alates," rääkis ta.

Kui eesmärk on silmade ümbrust vananemise eest kaitsta, tuleb lisaks niisutavale kreemile kasutusele võtta päikesekaitsekreem ja suured päikeseprillid, mis nahka UV-kiirguse eest kaitsevad. "UV-kiirgus on põhiline, mis meie kollageeni elastiini lõhub," selgitas arst. Samuti tuleks vältida silmade hõõrumist, sest ka see võib kollageeni elastiini kvaliteeti nahas lõhkuda.

Viimastel aastatel üha populaarsemaks saanud silmamaskide osas soovitab Kaldvee neil, kel on nahaga probleeme olnud, väga ettevaatlik olla.

"Tavalise silmaümbruskreemi kannad nahale ja see tegelikult aurustub mingil määral naha pealt ära. Kui kasutada selliseid maske, siis me tekitame oklusiooni, nii et ta tegelikult on isegi intensiivsema toimega. Ja nagu ma ütlesin, siis see silmaümbruse nahk on õrnakene ja kui on juba eelsoodumus probleemide tekkeks, siis teatud juhtudel võib see hoopis muret juurde tekitada. Aga kui probleeme ei ole, siis ma ei näe selles midagi halba, kui sellist lisahooldust oma silmaümbruse nahale pakkuda."