"Keha tahab vedelikku, me joome liiga vähe vett, " selgitas apteeker Katrin Variksoo, mis võib olla kuivade ja lõhenenud huulte üheks põhjuseks. "Muidugi tingib seda ka meie kliima. Talv, tuul, vihm, ka päike."

Kui välja minna, võiks huuled ära katta. "Eriti, kui on teada, et huuled ongi õrnemad, tasub panna peale huulepalsamit. Kindlasti tasuks vaadata palsami koostist. Et ei oleks säilitus- ega värvaineid, mida organism ei taha. Palsami koostis võiks olla looduslik, sisaldades näiteks shea- või kakaovõid või mesilasvaha."

Palsam katab huule ära ja hoiab niiskust. "See on põhiline, et ta hoiaks niiskust."

Kui huuled on juba lõhenenud, jääb palsam liiga nõrgaks. "Sel juhul võiks proovida kreeme, mis sisaldavad dekspantenooli, mis on nahka taastava toimega. Mesilasvaha sobib ka," selgitas apteeker. "Õhtul enne magamaminekut võiks huultele ja huule ümbrusele panna paksema kreemikorra, mis huuli öö jooksul toidaks. Seda ei tohi siis ära süüa, tavaliselt kiputakse ju kohe keelega üle huulte limpsima," muheles Variksoo.

Lastele tasuks spetsiaalselt lastele mõeldud kreemi huultele määrida pool tundi enne väljaminekut. "Talvise perioodi jaoks on olemas spetsiaalsed kreemid, mis ei sisalda vett," lisas apteeker. "Miks mitte anda kreem lapsele lasteaeda kaasa, ehk on õpetaja nõus vajadusel lapsele kreemi peale panema, et leevendust tuua."

Inimestele, kes on hädas ohatisega, soovitas Variksoo kiirelt reageerida. "Kui ohatis on juba tulnud, siis ta jääbki organismi ja sealt ära ei kao. Kui inimese immuunsus läheb alla, kasutab ohatis kohe selle võimaluse ära ja tuleb välja. Kõige mõistlikum on tugevdada oma organismi ja vaadata, et toidulaual oleks piisavalt mineraale ja vitamiine ning tarbida vedelikku. Need on kõige tähtsamad asjad ka ohatise puhul."

Apteeker tõdes, et kui huuled juba natuke kipuvad kipitama, tuleb koheselt reageerida ja panna huulte peale, kas kreem, geel või plaaster, siis ei lähe ohatis edasi. See on selleks, et takistada edasiminek ära kohe, niipea kui need villikesed huulele tulevad.