"Meeste ja naiste riskikäitumine on erinev. Naiste organism on mürkidele küll vastuvõtlikum, aga kogused on väiksemad. Meestel on riskikäitumine suurem, alkoholi kogus on suurem ja rohkem armastatakse juua ikkagi kanget alkoholi," ütles proviisor Mattias Jaak Koppel.

Alkoholi lagundamine algabki enamasti maksast. "Maksas kasutatakse ensüüme, mis lagundavad alkoholi ehk etanooli atseetaldehüüdiks. Tekkiv atseetaldehüüd ongi veel mürgisem ühend kui etanool ja see on ka põhiline alkoholimürgistuse tekitaja, on organkahjulik ja lisaks on see aine veel kantserogeenne. WHO andmetel tõstab atseetaldehüüd oluliselt vähitekke riski. Alkoholist tingitud soolevähk on meeste puhul kõige sagedasem," tõi Koppel välja.

Pikemas perspektiivis kahjustab alkohol nii südant kui veresooni.

Koppeli sõnul on sel aastal tasuta sõeluuringule kutsutud 1957., 1959., 1961., 1963., 1965. ja 1967. aastal sündinud mehed ja naised. "Kui kutse tuleb, peaks kindlasti võimalust kasutama ja uuringule minema."

Proviisor tõi välja, et inimesed tulevad apteeki küll valuvaigisteid ostma, kuid sageli võib valu põhjus peituda hoopis muus. "Kui inimene on avatum, siis nõustame teda, et võib-olla polegi asi valuvaigistites, vaid vajadus oleks hoopis maohappe vähendajate järgi. Kui inimene ütleb, et tal on söögitorus valus, võivad tal olla kõrvetised. Valuvaigisti võtmise tagajärjel võib sel puhul hoopis ärritus suureneda," sõnas Koppel.

Mõni inimene valib valuvaigistiks paratsetamooli, aga ka see toimib läbi maksa ja kui alkohol on maksas juba oma töö teinud, siis apteeker paratsetamooli võtta ei soovita. "Kui inimene ise on avatud, saab leida kõige sobivama lahenduse."

"Ohutut kogust alkoholi ei ole olemas, kõik on mürk," tõdes Koppel. "Kõige parem on alkoholist üldse loobuda."