"Üldnimetus on apteeker ehk siis on farmatseut ja proviisor. Farmatseudiks saab õppida Tallinnas, Tervishoiukõrgkoolis, proviisoriks saab õppida Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Farmatseut on bakalaureuse haridusega, proviisor saab bakalaureuse ja ka magistri hariduse," ütles farmatseut Lauri Baar.

Farmatseudi sõnul on tänapäeval väga oluline, et apteeker oskaks inimestega suhelda, sest enam pole apteekri töö nurgas vaikselt ravimeid kokku segada.

Baar tõi välja, et tema juurde on inimesed ka tänama tulnud, et nad tema käest väga häid nõuandeid said. "Mina teen seda tööd soovi pärast inimesi aidata, mitte raha pärast."

"Kõige rohkem ostetakse apteegist haavaravi ja -hooldusvahendeid, valuvaigisteid ja külmetusravi vahendeid, samuti jalaseene ravimeid ja silmatilku," loetles farmatseut.

"Oleks väga hea, kui inimene apteeki tulles rääkis apteekrile pikemalt, mille pärast tal ravimit vaja on, siis oskaks apteeker paremini näiteks valuvaigistit soovitada. Iga väike info on abiks," tõdes Baar. "Mina ise ei tunne mingit häbi, ükskõik mis küsimusega inimene apteeki tuleb. Tihti ütlevad näiteks naisterahvad, kellel on hemorroididega probleemid, et väga piinlik on öelda, aga kas te oskate midagi soovitada."

Baar pani südamele, et kui inimesel on retseptiravimid krooniliste haiguste raviks, oleks suvel olemas piisav varu. "Arvestada tuleks sellega, et kui kodust kaugemale minnakse, siis alati ei pruugi soovitud ajal tagasi jõuda. Transport ei liigu, loodusõnnetus, apteeki pole ligiduses," nentis Baar.

Farmatseudi sõnul tuleb uurida ka seda, et kui reisile minna, milliseid ravimeid tohib kaasa võtta. "Paljud valuvaigistid, näiteks kodeiin, on Araabia riikides keelatud. Isegi kui Eestis on see arsti poolt määratud, siis seal võib see narkokaubandusena kirja minna, kui on paar tabletti kaasas."