Olev Muska sündis ja kasvas Austraalias eestlaste kogukonnas, mis hoidis tugevasti kinni oma kultuurist ja keelest.

"Kõik eestlased, kes kohale jõudsid, hakkasid suure hoolega oma organisatsioone moodustama, näiteringe ja laulukoore. Muidugi laulukoorid laulsid juba laeval Austraaliasse," rääkis Muska "Prillitoosis". "Meid tiriti suvelaagritesse ja Eesti kooli, kontsertidele ja festivalidele. Tegime lühifilme, etendusi ja muusikat – kõiksugu asju."

Muska muusikaline maailm avardus koos 1960. aastate muusikaga. Eriti tugevalt mõjusid talle biitlid ja The Rolling Stones. "Kõik need laulud olid tol ajal nii emotsionaalsed, tütarlastest. See võttis südamest kinni nii korralikult ja põhjalikult, et siin ei olnud mingit küsimust," kirjeldas ta.

"Siis hakkad võrdlema sellega, mida eestlased teevad, ja kukud naerma. See on kena ja tore, aga me ikka naersime oma vanemaid, nagu noored ikka. Arvasime, et nad on ajast ja arust ja liiga tõsised."

Muska looming arenes sümbolistlikuks ja rahvuslikult laetud helikeeleks. "Kui ma hakkasin midagi meisterdama, tulid selgesti sellised laulud esile, millel on mingi sümbolism, mis on selgesti eestipärased," kirjeldas ta. Üheks suurimaks mõjutajaks peab ta Saksa ansamblit Kraftwerk. "Võtsid muusika ja tegid sellest sellise lihtsama versiooni. Teine asi on, et mul ei olnud raha – tänaseni ei ole küllalt raha, aga saan ikkagi hakkama – ja siis ostsin lihtsad süntesaatorid kokku."

Esimest korda külastas Muska Eestit 1975. aastal. Ta oli siis 21-aastane. "Tädi müüs oma kanafarmi ära, sai selle eest natuke raha ja ütles, et kuna sa oled Austraalia Eesti kogukonnas nii tegev olnud, saadame su üle mere. Mul on sellest ilus pilt, kuidas ma laevaga Tallinnasse tulin. Oli selline tunne, nagu on Kuu peale minek."

Seda, mida teised tema loomingust arvavad, ta oluliseks ei pea. "Võib-olla on vahel nii vaadatud, et see Muska teeb jälle oma värki ja vahel ei ole see sugugi hästi läinud, sest nad leiavad, et kurat, Muska võttis jälle kätte, jooksis asjaga eest ära ja jäi meid siia paika vahtima. Võib isegi öelda, et vahel ma olen ka selline ülbe, sest mul on teatud uhkus asja üle ka. Ma ei hooli ka, mida inimesed mõtlevad," tunnistas ta.

1980. aastate keskel sündis Sydneys väike segakoor Kiri-uu, mille asutajate hulka Muska kuulus. Oma loomingut käidi ka kodu-eestlastele tutvustamas. "Täditütar tuli Soomes tagasi 1970. aastal. Ta oli patakas Eesti plaate, just Tormise lood on seal need, mis kohe sügavalt hinge läksid. Ei olnud nii, et ahjaa, see on üks variatsioon, see oli minu meelest oluline ja nii vapustav ja tegi sellist suurt vahet minu arusaamadest, üldsegi sellest Eesti muusikast ja laulust."

Kuigi Muska muusika on sageli rõõmsameelne, peegeldab see tema sõnul sügavat sidet Eesti rahva saatusega. "Just need hõimurahvaste, liivlaste pärandus – nii masendavalt oli terve see asi jällegi tume," ütleb ta. "Ma arvan, et kõik, millest ma oskan aru saada, Eesti saatusest, see on selline tõsisem asi, olgugi et mu muusika kostab hästi rõõmus."

Seda, et Muska on oma loominguga ajast eest, on talle korduvalt öeldud. "Aga mina ütlen, et teised on ajast taga," vastab ta neile.