"Minu hingeloom on orav. Elasin pikalt Nõmmel, seal ma nägin kogu aeg oravaid ja leppisin endaga kokku, et iga kord kui ma näen oravat, tuleb mul hea päev. Sealt tekkis see seos ja nüüdseks on mul isegi kodus laua peal kaisukaru orava näoga loom, mis mu ema kinkis mulle. Olen suur orava fänn," tõdes muusik Andreas Poom.

Poom võistles Eesti Laulu finaali pääsemise eest 2023. aastal. "See oli väga elumuutev kogemus mu jaoks. Mul oli väga tore tiim, ainult positiivsed mälestused ja emotsioonid. Olin väga rahul, et pääsesin finaali, sain võistelda oma sõpradega. Finaalis olid Sissy, Inger, Alika, kõik, keda ma tunnen," meenutas Poom.

"Ma olen selline inimene, kes kuulab pigem sõnu, mitte meloodiat. Ma arvan, et minu muusikas on ka sõnad esiplaanil," tõi Poom välja. "Ma nokitsen sõnade kallal nii kaua kui võimalik ja loodan, et need lähevad inimestele korda."

Poomil ilmub 29. mail lühialbum. "Seda albumit olen teinud väga kaua. Kõik lood on minu kirjutatud ja produtseeritud. Ma olen kogu oma hinge nende lugude sisse pannud," nentis muusik.

Poomi sõnul ei olnud tal eelmine aasta kõige kergem aasta. "Muusika on alati see, mis päästab nii mind kui ka teisi, see on ühine keel, kuhu saamegi valada kõik ärevad ja segadust tekitavad tunded. Vaimne tervis ja muusika käivad käsikäes," selgitas Poom. "Ma kirjutan väga spetsiifilisi lugusid. Need kuus lugu, mis nüüd välja tulevad on tõesti nagu päeviku sissekanded."

Muusika kirjutamisega alustas ta 12-aastaselt. "Esimene laul oli küll täiesti väljamõeldud jutt, ma ei tea, kust ma need sõnad võtsin. See oli segu kõikidest lugudest, mida ma tol ajal kuulasin," muheles Poom.