Koerakoolitaja: koera jaoks on kontoris käimine väsitav
Koerakoolitaja Emma Jäger rääkis Vikerraadios, et koertele on kontoris "tööl käimine" väsitav ja võib aja jooksul looma närvisüsteemile halvasti mõjuda. Jägeri sõnul tuleb osade koeraomanike ebaviisakas käitumine sellest, et ei osata panna end teise inimese kingadesse ega suudeta oma koera käitumises ohutegureid näha.
"Väga tore, et meie ühiskond on jõudnud punkti, kus koera saab igale poole kaasa võtta, aga kohati inimesed ei adu seda vastutust, mis sellega kaasas käib," ütles koertekooli Kratt omanik ja koolitaja Emma Jäger. "Teised inimesed ju ei tunne mu koera ja ei tea, kuidas ta käitub. "
Kurb on Jägeri sõnul ka see, kui mõned inimesed väldivad oma päris hästi hallatud ja hoitud koertega selliseid keskkondi, kus on inimesi, kes ei arvesta ärevate koertega ja arvavad, et avalik ruum on nende koduõu.
Koerale on kontoris käimine ikkagi väsitav. "Kui koer tuleb oma kodusest keskkonnast välja, siis enamus koerte jaoks on see ikkagi raske. See ei pruugigi kohe väljenduda selles, et koer on väsinud, aga sellise koera närvisüsteem hakkab natuke järele andma, ta võib muutuda rahutumaks ja närvilisemaks. Tahad näiteks järgmisel päeval pärast kontoris käimist minna koeraga agility trenni, aga koeral pole enam seda vunki, sest tal on väsimusaste lihtsalt selline."
Kuidas käituda siis, kui kontoris jookseb ringi kolleegi koer, kes segab. "Minu soovitus on alati see, et seda peab tegema väga sõbralikult. Hõikan näiteks inimesele, et vabandust, kas see on teie koer, sain ta just kätte, te vist otsite teda. Proovin luua olukorra, kus inimene märkab, et ma proovin teda pigem aidata, mul ei ole tema koera vastu midagi. Et teisel inimesel ei oleks tunnet, et ma teda ründan. Aga on palju toredamaid asju, mida koeraga teha, kui tööl käia," ütles Jäger.
Seaduse järgi peaks koer avalikus ruumis jalutades rihmas olema. Lühikese rihma otsas koeraga jalutamine ei rahulda aga kõiki koera vajadusi. "Sõltuvalt väga spetsiifilisest kontekstist ma jätan koera võib-olla rihmast lahti, aga kui ma jalutan metsas ja mulle tuleb võõras inimene vastu, võtan ma koera rihma otsa ja palun tal veel istuda ka, et näidata teisele inimesele, et me ei sega sind oma tegevusega," tõi koolitaja välja.
"Mõnede koeraomanike ebaviisakas käitumine tuleneb sellest, et võib-olla ei osata panna end teise inimese kingadesse ega suudeta ohutegurit näha. Rihm on ju nii ebamugav, kui sul on lapsed ja veel mingid kotid, siis rihma otsas töllerdav koer, eriti kui ta veel tirib, ei ole ju mugav. Mõned inimesed on koolitajale kurtnud, et ma ei saa oma koera rihma otsa panna, sest ta tirib. Teiste inimeste suhtes on see aga väga ebaõiglane," sõnas Jäger.
Koerakoolitaja ei soovita ka usaldada koeraomaniku ütlust, et tema koer on väga sõbralik ja pole kunagi kedagi hammustanud, sest kunagi ju ei tea.
"Mina püüan alati sõbralikus vormis avada seda, mis võib juhtuda nende koeraga või teise inimesega, kuidas teine inimene võib asju tajuda, aidata inimesel ise selle arusaamani jõuda, reeglid ei pane inimesi tavaliselt õigesti käituma," nentis koolitaja.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhomnik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe







