Pärnumaa kodanikuühendus Märjad Käpad koondab vabatahtlikke päästjaid, kes kasvatavad ja koolitavad vetelpäästekoeri. "Terevisiooni" välistuudios olid külas Arabella ja Veroonika koos oma perenaise Hiie Paasiga.

"Päästekoerad on loodud inimesi aitama. Neil on kolmekordne vetthülgav karv, mis ei ima vett sisse. Karv läheb küll vees märjaks, aga mitte raskeks. Varvaste vahel on neil lestad. Nende käpad liiguvad teistmoodi kui tavakoertel. Kui tavakoer ujub koera, siis tema käpad käivad kõhu alla, aga vetelpäästekoeral käivad külje peale. Lisaks on neil veel tugevad sabad, millest võib julgelt kinni haarata ja seal saba otsas vees lohiseda," selgitas Pärnumaa kodanikuühenduse Märjad Käpad eestvedaja Hiie Paas vetelpäästekoerte eripära.

Paasi sõnul ei ole aga vetelpäästekoerad seaduslikult töö- ega teenistuskoerad. "Sellest lähtuvalt ei ole me ka rannavalves. Kui me peaksime sattuma kellelegi appi, siis ongi see puhtalt meie endi vastutus," tõi Paas välja.

Õnneks muudeti rannavalve head tava ja koertel on sellepärast seljas päästevestid, et nad oleksid arusaadavalt märgistatud. "Nüüd tohime vähemalt rannas viibida, aastaid tagasi ei tohtinud me ka seda."

Päästekoertest oleks rannavalves suur abi näiteks tipptundidel. "Koeraga rannas patrullimine tohutult distsiplineerib inimesi. Koertel on ju valmidus minna appi ja reaalselt päästa. Koer on võimeline vee pealt ära tooma kolm-neli inimest ühekorraga."

Paasi sõnul läheb reaalse uppuja puhul vette koerajuht koos koeraga. "On võimalik haakida mitu inimest koera külge. Enne peab muidugi inimese maha rahustama, sest hüsteerias inimest ei saa koera külge panna."

Treeningutel läheb koerajuht vette koos koeraga ja kui on mitu kannatanut, siis koer ja koerjuht hargnevad. Lõpuks on nii koerajuht kui kannatanud koera sabas ja koer toob inimesed veest välja. "Jõu poolest suudavad vetelpäästekoerad seda vabalt teha. Inimene võtab koerast kinni. Koerajuht on see, kes võtab kannatanust kinni, koer on mootor. Kui mul on rabelev inimene puusa peal, on väga raske ujuda."