Laulja ja muusikapedagoog Janika Sillamaa meenutas Jaak Joalat kui mõjuvõimsat õpetajat ja mänedžeri, kes jättis kustumatu jälje tema muusikukarjääri algusesse.

Kuigi Sillamaa pole estraadimuusika fänn, on ta Joalat laval näinud ning temaga palju kordi lava jaganud. "Ja meil oli tegelikult suuri suvetuure, kus olime mõlemad laval. Me oleme samal laval laulnud küll ja küll," meenutas laulja.

Joala andis noorele Sillamaale edasi ka lavalise kohalolu kuldreegli, mida ta tänaseni mäletab. "Kui sa lähed lavale, siis on kaks varianti: kas sina ronid publikule saabastega selga või ronib publik saabastega sulle selga, vahepealset varianti ei ole. Kui sa ennast esimesel sekundil ei kehtesta, siis sul ei ole lavale asja," meenutas ta õpetaja sõnu.

Sillamaa meenutas, et Joala väga külalislahke ja kutsus õpilasi sageli enda juurde. "Ta vedas meid endale koju, tegime seal kõik koos süüa ja olime seal vahel varajaste hommikutundideni. Vaatasime videost kontserte ja kuulasime kõikvõimalikke ägedaid asju," kirjeldas ta ja lisas, et Joalal oli väga seinast seina maitse. "Ta ei otsutanud stiili, vaid ikkagi kvaliteedi üle."

Tema sõnul ei soovinud Joala hiljem lavale tagasi tulla, kuigi pakkumisi tuli palju, eriti Venemaalt. "Oi teda meelitati, talle pakuti Venemaal müstilisi summasid, aga ta ei tahtnud tagasi," rääkis ta. "Kui ta Eestisse tagasi tuli, oli vastuvõtt üsna jahe ja irooniline, ta võttis hinge ja oli pika vihaga."

Sillamaa lisas, et kuigi Joalast sai väga noorelt tuntud ja armastatud muusik, on ta mõelnud, et võib-olla oleks õpetajale meeldinud tulla välja hoopis teistsuguse muusikaga, hoopis teistsuguse muusikuna. "Ta oleks võib-olla õnnelikum olnud."