Mihkel Raud on viimased kaks ja pool aastat elanud Pärnus. Üle uue silla ei ole ta siiski veel jalutada jõudnud. "Me tegelikult seal avamisel käisime ka ja täitsa plaan oli jalutada üle silla ja osaleda nendel toredatel sündmustel, aga ilm oli paraku selline ning rahvast oli meeletult palju, et see silla ületamine ei oleks liiga lihtne ülesanne jala olnud," rääkis Raud, kuid märkis, et seda toredam on sillast olnud üle sõita. "See sild on jahmatavalt vinge. Kui sa oled harjunud üle kesklinna silla sõitma, siis vahe on nagu öö ja päev. Uus sild muudab liikumise oluliselt lihtsamaks," sõnas ta ja lisas, et ka üldine Pärnu südalinna pilt on viimaste aastatega kõvasti modernsemaks läinud.

Pikalt ka Ameerikas elanud Raud mõtleb praegugi vahel endise kodukoha peale. "Kõlab täiesti uskumatult, et ma seda ütlen, aga tänapäeval sa pead olema avalikus ruumis erakordselt tähelepanelik, mida sa Ameerika kohta ütled, sest kui sa järgmine kord Ameerika piiri ületad, vaatab vend su passi ja alarm läheb käima, mõni AI-robot on leidnud, et sa oled praeguse administratsiooni kohta öelnud midagi halvasti. Siis ongi hopsti lennukisse ja El Salvadori poole teele. Ma natuke liialdan, aga see on minu teatav hinnang sellele, mis seal praegu toimub, asjad on erakordselt pahasti," sõnas ta.

Tänavuse suve veedab Raud aga Pärnus, isegi kui paljud pärnakad põgenevad suveperioodiks kodulinnast just ära. "Ma pole vist nii kaua kunagi Pärnus järjest olnud kui nüüd saabuvatel kuudel, sest meil on Oskar Seemaniga plaanis üks teatritükk, mille kallal me praegu igapäevaselt usinasti töötame," jagas Raud. Pärnu Suveteatri alt tuuakse nimelt välja Tiit Palu kirjutatud ja lavastatud näidend "Kuld".

"Ta ei ole selline tükk, kus sa istud ja muudkui taod kätega vastu põlvi. Ta ei ole jant või klassikalises mõttes komöödia. Tiit Palu näitemängu, mille ta meie jaoks spetsiaalselt kirjutas, nali või koomilisus seisneb teatavas žanris, selles kui kummalised ja veidrad on need kaks tegelast," jagas Raud, kelle jaoks võib seda pidada ka üheks esimeseks teatrirolliks, sest viimased kogemused teatrilaval jäävad lapspõlve aega. "Ma tegin lapsena kaasa paaris Draamateatri tükis, mängisin "Kalevala" lavaversioonis aastal 1980-81 ja aasta hiljem kutsus Mikk Mikiver mind mängima üht lapsosa teises tükis."

Taas teatrilavale astumist peab Raud katsumuseks. "Ma ei ole ju näitlejaks õppinud. Ma olen olukorras, kus ma olen reisijana lennukis ja äkki teatab piloot, et nüüd pole midagi teha ja sul on vaja tulla tüüri. Eks ma õpin iga päev midagi uut ja üritan anda endast parima," sõnas ta. "Teksti õppimisega on see, et eks harjutamine teeb meistriks. Päris nii ei ole nagu omal ajal koolis oli, et istusid kodus ja tagusid korrutustabelit pähe brutaalselt. See ikka käib läbi harjutamise ja proovimise," märkis Raud.

Šnitti kelleltki võtta on Raua sõnul keeruline, kuna keegi teine pole seda rolli varem mänginud. "Muidu oleks väga lihtne, vaatad, kuidas Jüri Järvet selle olukorra lahendas või Märt Avandi seda teeb. Kuna see on aga spetsiaalselt mulle ja Oskarile kirjutatud tükk, siis mul ei ole eriti kusagilt šnitti võtta, seda enam, et need tegelased on üsna pöörased, etteaimamatud, ja ega enne lõppu aru ei saagi, mis mehed nad on."

"See olukord, mis kahe tegelase vahel käima läheb, on konfliktne, nagu korralikus klassikalises draamaloos ikka. Aga mis need tagamaad on ja kuhu see lugu lõpuks jõuab, selgub võib-olla alles tüki lõpuks. Mis mulle selle näitemängu juures väga meeldib, on see, et ta jätab ka vaatajale palju ruumi interpreteerimiseks, sul on ka millegi üle mõelda ja erinevaid võimalusi mõista ja aru saada, mida sa tegelikult nägid," kiitis Raud.

"Kuld" esietendub Pärnu Jahtklubi purjekakuuris 1. juulil ja tükki mängitakse terve juuli ning ka augustis.